www.archive-ee-2014.com » EE » T » TPI

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

    Archived pages: 80 . Archive date: 2014-07.

  • Title: Psühholoogia
    Descriptive info: .. Õppejõud.. Õpingud.. Teadus ja arendustöö.. Rahvusvaheline koostöö.. Digiõpe.. Tööstuspsühholoogia instituut (TPI).. Vastuvõtt.. Master in Work and Organizational Psychology.. Konverentsid.. Psühholoogia õppetool.. Hariduspoliitika õppetool.. Halduskorralduse bakalaureuse õppekava (HAKB02) projektigrupp.. Uus magistriõppekava Personaltöö ja -arendus.. Tere tulemast TTÜ tööstuspsühholoogia instituudi koduleheküljele!.. Tööstuspsühholoogia instituut on Tallinna Tehnikaülikooli üks noorimaid instituute, mis loodi TTÜ Nõukogu otsusega nr.. 10, 17.. veebruaril 2009.. a.. ja käivitati 1.. juulist 2009.. Tööstuspsühholoogia instituut kuulub TTÜ sotsiaalteaduskonna koosseisu.. Tööstuspsühholoogia instituudi tegevussuundadeks on tööstuspsühholoogia.. (Industrial Psychology).. ja inseneripsühholoogia (sh töö- ja organisatsioonipsühholoogia, inimfaktor inseneriteaduses) ja nimetatud valdkonnaga seotud psühholoogiateaduse rakenduslikud  ...   kuuluvad kolm õppetooli - psühholoogia õppetool, hariduspoliitika õppetool ja Eesit inseneripedagoogika keskus.. Kõigil kolmel õppetoolil on oma ajalugu ja pikaajalised traditsioonid.. TPI digi Raamatukogu.. Bakalaureuseõppe lõputööde juhend.. Magistriõppe lõputööde juhend.. Aine- ja lõputööde teemad.. Praktikaaruande koostamise juhis.. Praktikajuhend.. TÄIENDUSKOOLITUS.. Psühholoogia testid.. Eesti inseneripedagoogika keskus.. Dr Helen Baron.. We love our work.. Õppetegevuses peame ääretult oluliseks TTÜ üleülikooliliste õppeainete õpetamist nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppe tasemel.. Täna on instituudis kaks akrediteeritud õppekava: halduskorraldus.. (Office Administration).. bakalaureuseõppekava ja tehnikaõpetaja magistriõppekava.. Alates sügisest asume TTÜ campuses Ehitajate/Akadeemia tee sotsiaalteaduste maja III korrusel.. Psühholoogiaprofessor Mare Teichmann..

    Original link path: /
    Open archive

  • Title: Psühholoogia
    Descriptive info: Staff.. Teaching and Studies.. Research.. International Cooperation.. Digital Teaching Tools.. Department of Industrial Psychology.. Admissions.. Conferences.. Chair of Psychology.. Chair of Educational Policy.. Project group for Office Administration.. MA (Personnel and Development).. Welcome to the homepage of Tallinn University of Technology s (TUT) department of industrial psychology!.. The department of industrial psychology is one of Tallinn University of Technology s youngest departments, which was established by Tallinn University of Technology Council decision no.. 10 on 17 February 2009 and officially opened on 1 July 2009.. The department of industrial psychology belongs to TTÜ s Faculty of Social Sciences.. The main focal points of the department of industrial psychology are.. Industrial Psychology.. and engineering psychology (including work and  ...   E-teaching).. There are three study chairs in the department of industrial psychology Chair of Psychology, Chair of Educational Policy, and the Centre of Estonian Engineering Pedagogy.. All three study chairs have their own history and long-lived traditions.. Aine- ja lõputööde juhend.. In our educational activities, we feel it is extremely important that TTÜ offer instruction in university-wide subjects on the bachelor, master and doctorate levels.. Today our department has two accredited study programmes: the.. Office Administration.. bachelor s programme and the technical instructor master s programme.. Since last fall our department has been located on the Tallinn University of Technology campus, on the third floor of the Social Sciences building on Ehitajate/Akadeemia streets.. Professor of Psychology Mare Teichmann..

    Original link path: /indexE.php
    Open archive

  • Title: Psühholoogia
    Descriptive info: Amet.. Struktuuriüksus.. Telefon / Skype.. Ruum.. E-mail.. Mare Teichmann.. professor,.. õppetooli juhataja.. Sotsiaalteaduskond:.. Tööstuspsühholoogia instituut:.. 620 2656 / mare.. teichmann.. Akadeemia tee 3 X-334.. mare@pekonsult.. ee.. Angela Carter.. professor.. 620 2656.. Akadeemia tee 3 X-333.. a.. carter@sheffield.. ac.. uk.. Aive Pevkur.. teadur.. aive.. pevkur@tpi.. Velli Parts.. Akadeemia tee 3 X-336.. velli.. parts@enop.. Jüri Ilvest.. jyrijr@pekonsult.. Ivar Soone.. Ivar.. Soone@tpi.. Sirje Orvet.. projektijuht.. 620 2663..  ...   II - 424.. madli.. krispin@ttu.. Tiia Rüütmann.. dotsent,.. 620 3255.. tiia.. ruutmann@ttu.. Hants Kipper.. inseneripedagoogika lektor.. hants.. kipper@ttu.. Liina Randmann.. lektor.. Akadeemia tee 3 X-332.. liina.. randmann@ttu.. Tiiu Kamdron.. tiiu.. kamdron@mail.. Agu Uudelepp.. agu@uudelepp.. Taimi Elenurm.. taimi.. elenurm@tpi.. Merle Lõhmus.. merle.. lohmus@tpi.. Ly Kurist.. assistent.. Ly.. Kurist@pekonsult.. Pille Strauss-Raats.. pille@ohs.. Reet Neudorf.. spetsialist.. reet.. neudorf@ttu.. Kristjan Lääne.. k.. laane@psychol.. cam.. Mart Murdvee.. mart.. murdvee@pekonsult..

    Original link path: /oppejoud.htm
    Open archive
  •  

  • Title: Õpingud
    Descriptive info: Halduskorraldus, bakalaureusõppekava.. Bakalaureuse õppekava.. Halduskorraldus (Office Administration) HAKB02/09.. Halduskorralduse õppekava annab teadmisi ja kujundab oskusi, mis võimaldavad tõhusamalt ja kompetentsemalt korraldada organisatsioonide administratiiv- ja juhtimisega seonduvaid küsimusi.. Halduskorralduse valdkonda kuuluvad organisatsiooni administratiivsete tegevuste planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine ning organisatsiooni erinevate struktuuri osade toime koordineerimine, sealhulgas organisatsiooni tegevust toetava info- ja andmebaaside ning nendega seotud dokumentatsiooni ettevalmistamine, haldamine ja säilitamine.. Halduskorraldus on suunatud organisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmisele ja tõhusama juhtimise toetamisele.. Õppekava läbimine loob lõpetajale eeldused professionaalseks karjääriks avalikus, era- ja kolmandas sektoris ning rahvusvahelistes organisatsioonides (juhiabi, euroassistent, jms) ning valmistab ette edasiõppimiseks magistriõppes.. Kolme aasta vältel õpitakse personalitööd, majandust, õigust, juhtimist, dokumendihaldust, informaatikat, filosoofiat, raamatupidamist, psühholoogiat, kultuuri jpm.. Väga tähtsal kohal on haldusdokumentide ning asjaajamiskeele, sh inglise keele õpe.. Halduskorralduse õppekava sobib sekretäridele, arhiivi- ja personaltöötajatele, kontoriametnikele, büroojuhtidele, euroassistentidele.. Kokkuvõtvalt - kõigile, kelle töökohustuseks on juhtide otsene abistamine, asendamine ja esindamine nii avalikus kui erasektoris.. Edukad on olnud ka need, kes otse keskkoolist või kutseõppeasutusest tulnud.. Personalitöö ja arendus, magistriõppekava.. Magistriõppekava.. Personalitöö ja arendus (Personnel and Development) HAPM10/10.. Personalitöö, -juhtimine ja arendamine on suunatud organisatsioonide tõhusama juhtimise toetamisele konkurentsivõime tõstmisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele.. Personalijuhtimise õppekava annab teadmisi ja kujundab oskusi, mis võimaldavad tõhusamalt ja kompetentsemalt välja töötada organisatsioonile sobivat personalipoliitikat ja personali arendamise strateegiat ning seda edukalt ellu rakendada.. Personalijuhtimise magistriõppekava läbimine tagab lõpetajale pädevused  ...   tehnikaõpetajale isikupärane tehniliste ainete õpetussüsteem, arvestades pedagoogilise psühholoogia ja inseneripedagoogika rakenduslikke võimalusi õppeprotsessis, nii auditooriumides, kui ka laborites.. Tehnikaõpetaja õppekava lõpetaja: omab pädevaid kogemusi töötamiseks tehniliste erialaainete õpetajana ja juhendajana, oskab analüüsida oma töö tulemuslikkust; omab teaduspõhiseid süvateadmisi didaktikast, kasvatusteadustest, pedagoogilisest psühholoogiast ja inseneripedagoogikast, oskab kasutada erinevaid kaasaegseid efektiivseid õppemeetodeid; oskab läbi viia õppeprotsessi, edasi anda teoreetilisi teadmisi tehnilises erialaaines, viia läbi laboratoorseid töid ja õpetada praktilisi tööoskusi; rakendab õppeprotsessi planeerimisel, läbiviimisel ja analüüsimisel ning õpilaste õpitulemuste hindamisel teaduspõhist, süsteemset inseneripedagoogilist lähenemist; oskab koostada ja kujundada didaktiliselt otstarbekaid õppematerjale ja näitlikke õppevahendeid ning kasutada kaasaegseid tehnilisi õppevahendeid ja E-õpet; oskab motiveerida õpilasi ja arvestada nende erinevate õpistiilide ning individuaalsete iseärasustega; suudab osaleda ainekava ja õppekava arendusprotsessis, oskab läbi viia ainekava ja õppekava monitooringut; valdab õpetajatööks vajalikke suhtlemisoskusi ja on võimeline töötama meeskonnas, oskab luua ja säilitada positiivset õpi- ja töökeskkonda; oskab toetada õppija arengut, suunates teda iseseisvale ja elukestvale õppimisele; omab teadmisi oma tehnilise eriala ja inseneripedagoogika uuematest suundadest.. Digiõpe.. Nii E-õpe kui digiõpe on kaasaegsed individuaalsed õppimise ja õpetamise meetodid, mis võimaldavad õppijal ise valida õppimise aega ja kohta ning muuta enesetäiendamine senisest efektiivsemaks ja mugavamaks.. Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli digi-õppe kursus koosneb: loengu videost esitlusmaterjalidest (pildi vormis loengu video kõrval) õppematerjalidest väljaprintimiseks (PDF formaadis) loengute helisalvestusest (MP3 formaadis).. Üleülikoolilised õppeained.. Bakalaureusõpe.. Magistriõpe.. Doktoriõpe..

    Original link path: /oppeained.htm
    Open archive

  • Title: Psühholoogia
    Descriptive info: Teadus- ja arendustegevus.. TPI teadus- ja arendustegevuse peamised suunad:.. tööstuspsühholoogia.. hariduspoliitika.. inseneripedagoogika.. TPI tedaustegevus on oluliselt seotud õppetegevusga.. Tööstuspsühholoogia.. Peamised uurimissuunad: elukvaliteet sh tööelu kvaliteet, tööstress, töömotivatsioon, organisatsioonisisesed sotsiaalsed lepped, psühhosotsiaalsed faktorid töö.. Teadustegevuse koostöövõrgustikud:.. CISMS Collaborative International Study of Managerial Stress.. WHO QOL Centres World Health Organization Quality of Life Centres.. Käimasolevad projektid:.. 1.. Akadeemilise personali tööstressi uuring ja web-põhine tööstressi preventsioonisüsteem (AcadOSI).. Programm Primus.. Projekt.. AcadOSI.. 2.. Cambridge Ülikooli ja tehnikaülikooli teadusprojekt: Positive events and affects at work.. Positive events and affects at work.. 3.. Tallinna Tehnikaülikooli ja Helsingi Tehnoloogiaülikooli arendusprojekt: TTÜ kursuse Enesejuhtimine (HHP0020) üleviimine Helsingi Tehnoloogiaülikooli.. Arendusprojekt.. 4.. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja TTÜ tööstuspsühholoogia instituudi uuringuprojekt: Organisatsiooni psühhosotsiaalne tervis.. Organisatsiooni psühhosotsiaalne tervis.. 5.. Traumade ennetamine Tallinna linnas 2009.. Leping 9126.. Tallinna linna ametnike töös esinevate psühhosotsiaalsete faktorite ja organisatsiooni terviste uuringu tulemuste analüüs viidi läbi kasutades uuringu andmebaasi.. Ilmnes, et ametnike kõrge tööstressi põhjuseks võivad olla tööl esinevate psühhosotsiaalsete faktorite otsene või kaudne mõju.. 6.. Projekti "Puudega inimeste aktiviseerimine e-õppe teel" käigus loodi digiõppe kursus "Enesejuhtimine" puudega inimestele nende paremaks toimetulekus.. Digiõppe kursus "Enesejuhtimine" koosneb videoloengutes, loengus kasutatud slaidiprogrammist, väljaprinditavast õppematerjalist, MP3 audioloengu võimalusest, kodutöödest (4) ning õppejõu poolt antavast individuaalsest tagasisidest.. Kursuse lühiversioon (11 eraldi osa) loodi eraldiseisvana koos viipekeede tõlkega.. Kursusel käsitletavad teemad: eesmärgid; probleemide lahendamine; motivatsioon; emotsioonide juhtimine; konfliktide lahendamine;  ...   In the proposed project the consortium members will focus on introduction of modern quality assurance tools and methodologies in quality assurance, which complies with the Guidelines developed by ENQA and approved by the Ministers of Education on the meeting in Bergen.. On the stage of the project proposal preparation the development team studied the information available concerning various projects in the area of quality assurance implemented during recent years in different Tempus regions and especially in the countries concerned: Belarus, Ukraine and Uzbekistan.. There were a lot of successfully implemented projects and the results produced by them were taken to the account.. uniqtool.. org/en.. The idea behind this project is to develop and introduce modern tools and methods for quality assurance which will work on the university level with productive interaction with the external quality assurance conducted by respective authorities in the partner countries:.. Belarus.. Ukraine.. Uzbekistan.. Sweden.. Italy.. Spain.. Estonia.. 10.. Project The Experience Transfer Module (ETM).. etmodel.. eu.. The Experience Transfer Module (ETM) is an effective platform for sharing industrial experience and academic knowledge and research in a problem solving network, made up of both industrial and academic organisations.. 10.. 2010- 14.. 2012.. 11.. ERASMUS MUNDUS project HERIATGE (Action 2).. Coordination team: Fouad Bennis, Sabine Vermillard, Frédéric Dorel.. Inseneripedagoogika.. ENOP Evidence Based Research in European Personnel Management..

    Original link path: /teadus.htm
    Open archive

  • Title: Psühholoogia
    Descriptive info: Erialaorganisatsioonid:.. ENOP European Network of Work and Organizational Psychology Professors.. EAWOP European Association of Work and Organizational Psychologists.. ISQOLS - International Society for Quality-of-Life Studies.. IGIP - International Society of Engineering Education.. IAAP - International Association of Applied Psychology, Division 1: Industrial Psychology.. Partnerülikoolid:.. University of Valencia,.. UIPOT.. University of Cambridge, Department of Experimintal Psychology.. University of Vienna, Faculty of Psychology.. University of Stockholm,  ...   Institute of Psychology.. Helsinki University of Technology, Laboratory of Work Psychology and Leadership.. Zürich ETH, Department of Management, Technology and Economics.. Berlin Technical University.. Aristotle University of Thessaloniki, School of Psychology.. Teaduskoostöö võrgustikud:.. CISMS Collaborative International Study of Managerial Stress (osaleb 24 riiki).. WHOQOL World Health Organization Quality of Life Centres (osaleb 33 riiki).. ERASMUS MUNDUS WOP-P European Master on Work, Oeganizational and Personnel Psychology..

    Original link path: /koostoo.htm
    Open archive

  • Title: Digiõpe
    Descriptive info: Tere tulemast digi-õppe ajastusse!.. Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli digi-õppe kursus koosneb:.. loengu videost.. esitlusmaterjalidest (pildi vormis loengu video kõrval).. õppematerjalidest väljaprintimiseks (PDF formaadis).. loengute helisalvestusest (MP3 formaadis).. Praeguseks on psühholoogia E-õppe keskkonnas 5 E-õppe kursust.. Psühholoogia ja loogika.. Psühholoogia ja loogika kursus (Psy digi-aabits) koosneb 13-st loengust: Sissejuhatus Psühholoogia uurimismeetodid Tunnetusprotsessid, aisting, taju Tähelepanu, mälu Emotsioonid Stress Motivatsioon Töökonfliktid Mõtlemine ja loogika reeglid Isiksus Suhtlemine Mina-pildid, enesehinnang ja mina kaitsemehhanismid Sotsiaalsed suhted.. Enesejuhtimine.. Enesejuhtimise kursus koosneb 7-st loengust: Sissejuhatus Enesejuhtimine Aja juhtimine Isiklike finantsressursside juhtimine Õpioskused Stress Toimetulek stressiga.. Majanduspsühholoogia.. Majanduspsühholoogia Majanduspsühholoogia kursusest on esitatud auditooriumis toimuvate loenute slaidid ja digiõppena Kliendikeskne teenindamine ja psühholoogia.. Didaktika.. Didaktika kursus koosneb 5-st loengust: Didaktika meetodid ülikoolis, akadeemiline loeng, esinemine, tehnilised abivahendid Aktiivõppe meetodid ülikoolis, õppimisstiilid Üliõpilaste juhendamine, hindamine, eksam Õppejõu professionaalsus ja akadeemiline karjäär, üliõpilaste ootused, õppejõu läbipõlemine Üliõpilaskeskne ülikool.. Digitarkused.. Abivahend õppejõule.. Denise M.. Rousseau.. Psychological Contract Evidence-Based Management.. Eneseanalüüs.. Eneseanalüüsi kursus koosneb 5-st loengust:.. Human Factors Engineering.. Human Factors Engineering or Engineering Psychology focuses on how people interact with tasks, machines (or computers), and the environment with the consideration that humans have limitations and capabilities.. Assessment in Work.. Assessment and Measurement in Work and Organizational Psychology.. Organizational development and innovation.. Individuals working together and leadership individual working style, emotions and leadership; Groups and teams collaborative working, and how to encourage effective working and creativity; Organizations, supply chains, and culture org.. forms, partnerships and facilitators of effective working in current markets.. Organizational change theories and adapting to new markets; Coaching and mentoring developmental strategies to enable staff to make effective decisions; Open forum discussion of current work issues to develop action learning projects enabling change.. Organizational innovation definition, innovation and change, the benefit of an innovative organization, the value of learning and knowledge, steps to innovation, organizational innovation in historical perspective, organizational innovation as duality management, units in a process of steering and self-organization.. Professor Anna B.. Leonova.. Dynamics of human functional states and regulation of work activity.. Professor Gudela Grote.. Managing flexible employment relationships - psychological contract and career management.. Helen Baron.. The Psychology of Selection and Assessment Methods of Assessment and Assessment Design Developing a Psychometric Instrument Selection Case Study.. Professor D.. Rémi Kouabenan.. Beliefs, accident analysis, risk perception and prevention Introduction : Goals and Relevance of the Approach Beliefs and Naive Explanations of Accidents Risk Perception and Illusory Beliefs Beliefs, Safety Diagnosis and Preventive Measures I - Defensive beliefs and prevention II Illusory beliefs and prevention Conclusions.. Donald Ridley.. Conceptualization and prevention of human error in safety critical systems.. Mark Holloway.. The Selection Interview Who uses what? Value of good recruits Interrogating job ads Are you ready to take your career? Validity of methods Validity in selection Face and content validity Construct validity Criterion validity Structure in interviews Content in interviews Who gets a job and why? What influences an interviewer's decision? Successful candidates Giving better interviews Key challenges for interviews Rational decisions Individual differences Mutual dishonesty.. Managerial Psychology.. Managerial Psychology HHP 9010 (Doctoral students) ja  ...   lahendusi leidma; oskama analüüsida ja kasutada erinevaid motivatsioonitehnikaid; mõistma ja oskama kasutada erinevaid juhtimisstiile vastavalt juhtimissituatsioonile; mõistma organisatsiooni kultuuri; oskama ära tunda stressi ilminguid ja olema võimeline endale ja alluvatele abi andma; oskama toime tulla stressiga (analüüsima, koostama stressiga toimetuleku plaani).. Quality of Work Life.. Work Motivation.. Work Motivation Lecture I.. Work Motivation Lecture II.. Work Motivation Lecture III.. Work Motivation Lecture IV.. Dr Kristjan Laane.. Department of Psychology, University of Cambridge, Cambridge, United Kingdom.. Lecture I : Key Concepts, Motivation from Drives, Positive and Negative Affect, Achievement, Affiliation and Power.. Lecture II : Motivation from Expectancy, Instrumentality and Violation of Expectations.. Lecture III : Motivation from Self-Efficacy, Intrinsic and Extrinsic Motivators.. Lecture IV : Motivation from Goals.. HUP9010.. Teadus- ja hariduskorraldus.. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (T&A&I) roll ühiskonnas.. Eesti T&A&I süsteem, selle õiguslikud alused, strateegilised dokumendid ja finantseerimine.. Eesti teaduse infosüsteem (ETIS).. EL T&A&I poliitika ning -korraldus; rahvusvaheline koostöö T&A&I vallas EL tõukefondide vahendite kasutamine T&A&I ning kõrgharidussüsteemi arendamisel.. Doktoriõppe riiklik korraldus.. Hariduskorralduse üldpõhimõtted Eestis ja valikuliselt teistes riikides.. Hariduskorralduse õiguslikud alused Eestis.. Õppetöö korraldus ülikoolis ja rakenduskõrgkoolis.. Avalik õiguslike, riiklike ja eraõppeasutuste iseärasused.. Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide struktuur ja juhtimine.. Akadeemiline personal ja neile esitatavad nõuded.. Töö tasustamise põhimõtted.. Haridusstatistika.. Riikidevaheline kõrgharidussüsteemide võrdlus.. Akrediteerimine.. Haridust tõendavate dokumentide siseriiklik ja rahvusvaheline tunnustamine.. Teaduskraadid ja kutsed erinevates riikides.. Osalemine rahvusvahelistes programmides ja projektides.. Õppetöö rahastamise allikad.. Riiklik koolitustellimus.. Riigieelarvelised ja riigieelarve välised õppekohad.. Õppe-, teadus- ja arendustööga seotud eelarved.. Digi-õppe ajalugu.. Aastal 2000 valmis esimene digi-õppe loeng (digital teaching tool) CD-ROM plaadil.. See sai võimalikuks tänu TTÜ, ETV, LLL Ltd.. ja AS PE Konsult koostööle.. Kolme aasta pärast oli võimalik loobuda CD-ROM plaatidest ja viia digiõpe internetti.. Esimene täispikk kursus valmis digi-õppena 2005.. aastal.. Loengud MP3-na lisati 2007.. Loomisest alates on digi-õppe on leidnud laialdast rahvusvahelist heakskiitu psühholoogia õpetamise meetodina (ENOP aastakoosolek 1999 European Network of Work and Organizational Psychology Professors´Annual Meeting; EAWOP töögrupp 2003 European Association of Work and Organizational Psychologists Task Force).. Olulisemad publikatsioonid:.. Teichmann, Mare; Ilvest, Jüri Jr.. (2007).. Engineers´ Occupational Stress and Stress Prevention System: E-psycho-diagnostics and E-learning.. International Joint Conferences on Computer, Information, and Systems Sciences, and Engineering, International Conference on Engineering Education (CISSE 06), Instructional Technology, Assessment, and E-learning (EIAE 06) (1 - 5).. Springer.. Ilvest, Jüri Jr.. ; Teichmann, Mare (2007).. Integrated Contact- and E-learning Course in Managerial Psychology for Engineering Students.. International Joint Conferences on Computer, Information, and Systems Sciences, and Engineering (CISSE 2006), International Conference on Engineering Education, Instructional Technology, Assessment, and E-learning (EIAE 06) (1 - 5).. Teichmann, Mare (2005).. Examples of Teaching Module for ENOP Work and Organizational Psychology Reference Model: W/O psychology course for non-psychologists.. ENOP Newsletter, Foundation Maison des Sciences de L`Homme, France, (48), 34 - 39.. Teichmann, Mare (2003).. W/O psychology knowledge transformation for users.. In: Abstract Book of VIII European Congress of Psychology: EFPA VIII European Congress of Psychology, Vienna, Austria, 2003.. (Toim.. ) Edlinger, S.. ; Mehta, G.. Vienna, Austria: Universität Wien, 2003, (Psychology in Dialogue with Related Disciplines; 2-3), 169 - 170..

    Original link path: /digiope.htm
    Open archive

  • Title: Psühholoogia
    Descriptive info: Osaleme järgmiste konverentside korraldamisel:.. 14th European Congress of Work and Organizational Psychology Spain, Santiago de Compostela, May 13-16, 2009.. EAWOP The future of Quality of Working Life in Europe and beyond Paris March 23 - 25, 2010.. IAAP 27-th International Congress of Applied Psychology, Melbourne, Australia 11-16 July 2010 Prof.. Mare Teichmann Invited Symposium: E-psychology.. Haridus ja majandus 2009 8.. ja 9.. mai 2009.. EAWOP Baltic Industrial Psychology Conference..

    Original link path: /konverentsid.htm
    Open archive

  • Title: Helsingi
    Descriptive info: Tööstuspsühholoogia õpetamise traditsioon Tallinna Tehnikaülikoolis on kestnud üle 20-ne aasta.. juunil 1992.. loodi selleks psühholoogia õppetool humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi koosseisus.. Alates 1.. kuulub psühholoogia õppetool TTÜ tööstuspsühholoogia instituuti.. Psühholoogia õppetool tegeleb üleülikooliliste psühholoogia valdkonna õppeainete õpetamisega (sh doktoriõppes kõrgkooli didaktika ja juhtimispsühholoogia) ning vastava arendustegevusega (E-õppe ja digiõppe arendamine).. Psühholoogia õppetooli peamine teadus- ja arendustegevuse suunitlus on tööstuspsühholoogia  ...   faktorid tööl jms.. Vastavalt.. Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikaatoritele.. on tööstuspsühholoogia.. teadusvaldkond S 266.. Psühholoogia õppetoolist on kujunenud rahvusvaheliselt tuntud õppe-, teadus- ja arenduskeskus, mis tööstuspsühholoogia valdkonnas on rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide (.. ENOP.. European Network of Work and Organizational Psychology Professors;.. EAWOP.. European Association of Work and Organizational Psychologists;.. ISQOLS.. - International Society for Quality-of-Life Studies) poolt tunnustatud ainus keskus Balti riikides..

    Original link path: /psy.htm
    Open archive

  • Title: Helsingi
    Descriptive info: veebruaril 1977 moodustati kõrg- ja keskerihariduse ministri I.. Nuudi käskkirjaga Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonda kõrgkooliökonoomika uurimisgrupp.. Sellest ajast algab Haridusuuringute keskuse tegevus.. 1987.. aastal nimetati uurimisgrupp kõrgkooliökonoomika laboratooriumiks.. Enne nime muutmist juba laienes uurimistöö kõrgkooliga seotud temaatikast kogu koolitussüsteemile.. Uurimis-valdkonnaks on olnud kogu koolitussüsteem oma haridusökonoomiliste, hariduse planeerimise, statistika ja hariduskorralduslike probleemidega.. Üldistavaks märksõnaks kujunes koolitussüsteemiga seonduvad kvantitatiivsed küsimused.. TTÜ akadeemilise struktuuri reformi käigus 1992.. aastal muudeti laboratoorium hariduspoliitika uurimisgrupiks territoriaalmajanduse instituudi koosseisus.. jaanuaril 1995.. aaastal loodi selles grupist iseseisva struktuuriüksusena Haridusuuringute keskus humanitaarteaduskonna koosseisus.. Haridusuuringute keskus on teaduskeskus, kelle teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on osaleda üleriigilise ja regionaalse koolivõrgu ning õppeasutuste (sh TTÜ) kvantitatiivsete arengukavade koostamisel, lähtudes tööturu vajadustest ja õppijate soovidest.. Keskuse missiooniks on Eesti ühiskonna õpihimulise õpilaskonna kujundamiseks vajalike eelduste ja tingimuste loomisele kaasaaitamine ning Tallinna Tehnikaülikooli siseselt - osalemine tehnika-, majandus- ja haldusjuhtimise valdkonna arenguperspektiivide kujundamisele ning teaduskraadiga õppejõudude järelkasvu kindlustamisele kaasaaitamine.. 30 aasta jooksul on keskuses põhikohaga töötanud 20 inimest.. Keskuse põhimäärus on vastu võetud keskuse nõukogus ja kinnitatud TTÜ nõukogus.. Seoses ülikooli põhikirja muutmisega on kaasnenud ka struktuuriüksuste põhimääruste muutmised, sealhulgas ka Haridusuuringute keskuse põhimääruse muutmine.. Kehtiv põhimäärus võeti keskuse nõukogu otsusega vastu 24.. 05.. 2004 ja kinnitati ülikooli nõukogus 15.. 06.. 2004.. Keskuse poolt läbiviidavatesse uuringutesse on kaasatud ka juhendatavad magistri- ja doktoriõppe üliõpilased.. Magistri- ja doktoritöödes on käsitletud haridussüsteemi tulevikusuundumusi, koolitussüsteemi regionaalse arendamise võimalusi, muutusi kogu koolitussüsteemis või selle üksikutes valdkondades, sh ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, hariduskorralduse täiustamise küsimusi, Eesti koolitussüsteemi võrdlemist teiste riikidega, tööturu hariduslike aspektide muutumist ning teisi haridusalaseid probleeme.. Uurimuste tulemused aitavad perspektiivsetes küsimustes vastu võtta põhjendatud otsuseid ja juhivad tähelepanu esinevatele kitsaskohtadele.. Oluliseks tuleb pidada ka Eesti ühiskonna informeerimist lahendamist vajavatest probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest.. Keskuse poolt on korraldatud ka täienduskoolituskursuseid.. Rektor Andres Keevalliku initsiatiivil ja koostöös on keskuse korraldamisel toimunud 2001.. ja 2002.. tehnika- ja tehnoloogiahariduse perspektiive käsitlevad nõupidamised, millest võtsid osa nii tehnikaalasid õpetavate koolide ja haridusministeeriumi kui ka tööandjate esindajad.. Konsultatsiooni- ja nõustamistegevuse osas on antud nõu välismaa kolleegidele, Riigikogu liikmetele, Eesti ja Tallinna haridusjuhtidele, rakenduskõrgkoolide tipp- ja keskastmejuhtidele ja koolide direktoritele, magistri- ja doktoritöö koostajatele jt.. On kirjutatud arvamusi haridusalaste eelnõude ja arenduskavade kohta Haridusministeeriumile ja teistele asutustele ning diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde kohta.. Suurt rõhku keskuse töös on pandud uurimis- ja arendustöö publitseerimisele..  ...   Keskuses on töötanud ja majandusteaduste kandidaadi kraadi kaitsnud TTÜ finantsdirektor Ardo Kamratov.. Keskusest on välja kasvanud ka TTÜ täienduskoolituse keskuse töötaja Marika Olander, kes vahepeal täitis ka täienduskoolituse keskuse juhataja kohuseid ning Eesti Finantsinspektsiooni juhataja Raul Malmstein (oli enne seda Majandusministeeriumi asekantsler ja Eesti Vabariigi peaministri nõunik).. Keskuses magistri- ja doktoritöö koostanud ja kaitsnud inimeste seas on koolide juhte ning kõrgkoolide rektoreid.. Aastatel 1980 kuni 1991 korraldati keskuse poolt seitse liiduvabariikidevahelist seminar nõupidamist, milledest võtsid osa haridusuurijad Moskvast, Leningradist, Gomelist, Kuibõsevist/ Samarkandist, Permist, Voronezist, Ivanovost, Joõkarlast, Kaasanist, Sverdlovskist/ Jekaterinburgist Omskist, Novosibirskist, Irkutskist, Habarovskist, Kiievist, Donetskist, Odessast, Bakuust, Jerevanist, Tbilisist, Alma-Atast, Riiast, Vilniusest, Kaunasest, Tartust ja Tallinnast.. See aeg NSV Liidust väljapoole suunatud teaduskontakte ei peetud soovitavaks ja see kajastus ka seminaridest osavõtjate koosseisus.. Suureks erandiks oli 6.. - 8.. aprillini 1989.. keskuse korraldamisel Tallinnas peetud UNESCO seminar hariduse planeerimise, finantseerimise ja juhtimise küsimustes 35 riigi esindajate osavõtul.. Sellele seminarile eelnes 27.. märtsist - 1.. V.. Rajangu loengutega esinemised UNESCO peakorteris Pariisis.. NSV Liidu piiri taga ilmus keskuse uuringute põhjal esimene artikkel 1978 aastal Saksa DVs (Halle/saale).. 1982 aastal ilmus V.. Rajangul Berliinis väljaanne "Ausbildung, Einsatz und Bedarf an qualifitzierten Kadern", mille kohta tookordne TPI teadusprorektor professor I.. Kleis ütles, et see on esimene TPI töötaja välismaal ilmunud väljaanne, millel ei ole välisriigist kaasautorit.. Enne seda oli ilmunud välismaal üks raamat, mille üks autoritest oli TPIst ja teine Saksamaalt.. Aastatel 2002 kuni 2005 korraldati mai kuu algul keskuse ja TTÜ Tallinna Kolledzi (Kõrgema Majanduskooli) poolt neljal korral rahvusvaheline konverents "Haridus ja majandus" ning anti välja eelretsenseeritud materjalide kogumikud.. Konverentsist osavõtjate geograafia haaras järgmised linnad (riigid): Tallinn, Tartu, Pärnu, Wroclaw ja Wloclawek (Poola), Riia ja Daugapils (Läti), Kaunas, Klaipeda ja Vilnius (Leedu), Praha (Tsehhi), Bratislava (Slovakkia), Bremen ja Köln (Saksamaa), Portland (USA).. Keskuse töötajate publikatsioonide loendi ja keskus arengut iseloomustavad materjalid on publitseeritud järgmistes väljaannetes:.. Kõrgkooli ökonoomika uurimisgrupi publikatsioonid 1977-1986.. Tallinn, 1986.. 60 lk.. Kõrgkooli ökonoomika laboratooriumi publikatsioonid 1986-1992.. Tallinn, 1993.. 47 lk.. Haridusuuringute keskuse publikatsioonid 1992-1996.. Tallinn, 1996.. 40 lk.. Haridusuuringute keskus 1996-2001.. Tallinn, 2002.. 46 lk.. Tuginedes TTÜ nõukogu 17.. 2009 otsusese nr 10 Sotsiaalteaduskonna põhimääruse muutmine ning tööstuspsühholoogia instituudi moodustamine ja selle põhimääruse kinnitamine punktile 4.. 2.. likvideeritakse Haridusuuringute keskus ja hariduspoliitika õppetool viiakse üle Tööstuspsühholoogia instituudi koosseisu 1.. 07.. 2009..

    Original link path: /hariduspoliitika.htm
    Open archive

  • Title: Halduskorraldus
    Descriptive info: Halduskorraldus.. VASTUVÕTT.. Lisainformatsioon telefonidel.. 512 1894 ning 620 2663.. e-post:.. Õppekava nimetus:.. Õppekava versiooni kood:.. Õppekava versioon kehtib alates:.. HAKB02/09.. 2009/2010.. Nõukogu otsus.. Vilistlane.. Õppekava eesmärgid:.. Halduskorralduse bakalaureuseõppekava eesmärgiks on anda valdkonna teaduspõhine alusharidus koos erialaste teadmiste ja oskustega halduskorraldusest, mille kompetentsid fikseerib Eesti kutsete süsteemis kutsestandard Juhiabi III, IV (kinnitatud 12.. 2006.. a; uue raamistiku järgi VI tase;.. www.. kutsekoda.. ).. Alates aastat 1997 on see usaldusväärne õppimisvõimalus kõigile neile, kes:.. - orienteeruvad sekretäri- ja administratiivtöö ametialasele karjäärile;.. - tahavad põhitööd katkestamata võimalikult mugavalt ühitada töö, pere- ja õppurielu.. Halduskorraldust saab õppida ainult kaugõppes, mis tähendab üldjuhul auditooriumis kohalkäimist üle nädala, reedest pühapäevani.. Õppekava on heaks kiidetud üleriigilise erialaliidu Eesti Juhi Abi Ühing.. (www.. juhiabiyhing.. ee).. poolt.. ÜLDÕPPE MOODULID.. Kohustuslikud ained: 25EAP.. HHM0090.. Organisatsiooniteooria.. Kursuse eesmärgiks on anda põhjalikud teadmised organisatsioonide ülesehitusest ning toimimise põhimõtetest.. Koos õppejõuga analüüsitakse ühiselt ümbritseva keskkonna mõju organisatsioonidele, erinevaid organisatsiooniteooria koolkondi, organisatsiooni kultuuri ja struktuuri ning organisatsioonide elutsüklit.. Samuti võetakse lähema vaatluse alla aspektid, mis mõjutavad otseselt organisatsioonide toimimist ja juhtimist nagu nt tsentraliseerituse aste, organisatsioonide suurus, nende formaalsuse aste, eestvedamine, võim, eetika jne.. V aadeldakse erinevaid võimalusi organisatsioonide ülesehituseks ja paremaks töö korralduseks.. Kursusel osalejad saavad põhjalikud teadmised ja oskused organisatsiooni struktuuri ja disaini kujundamisest.. UTT0010.. Õpingukorraldus.. Tallinna Tehnikaülikooli missioon ja visioon, struktuur ja liikmeskond.. Teaduskond ja selle struktuuriüksused.. Õppekorralduse põhimõisted.. Õppekava ja õppeaine.. Õppetegevuse korraldamine ja õpingute arvestamine: õppetööle registreerumine, õpingukava koostamine, õppetööst osavõtt ja õppekoormus, praktika, lõpetamistingimused.. Akadeemiline puhkus, stipendiumid ja toetused, õppimine külalisüliõpilasena.. Eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamine.. Akadeemiline kalender.. Ülikoolis pakutavad nõustamisteenused.. Raamatukogu teenused.. Infootsioskuste omandamine traditsioonilistest ja elektroonilistest infoallikatest.. Praktilised ülesanded e-kataloogist ESTER, andmebaasidest ISE ja EBSCOhost Web veebipõhises õpikeskkonnas.. Viitekirjete koostamine.. HHF3080.. Filosoofia.. Mis filosoofia on? Filosoofia tekkimine.. Tarkus.. Filosoofia ja teadus.. Filosoofia koht ja otstarve vaimukultuuris.. Antiikfilosoofia.. Platon.. Aristoteles.. Keskaja filosoofia: patristika ja skolastika.. Uusaja filosoofia üldiseloomustus ja põhimõisted.. F.. Bacon.. R.. Descartes.. J.. Locke.. Empirism ja ratsionalism.. Saksa klassikaline filosoofia.. 20.. sajandi filosoofia põhisuunad.. HLX0020.. Akadeemiline võõrkeel.. Inglise (HLI0020), saksa (HLS0020), prantsuse (HLS0120) või vene (HLE0120) akadeemiline keel.. Akadeemilises keskkonnas kasutatava keele iseärasused.. Erialase suunitlusega populaarteadusliku kirjanduse läbitöötamine ja refereerimine.. Esseede kirjutamine.. Oma erialaga seotud suuliste ettekannete ettevalmistamine ja esitamine.. Erialase sõnavara õppimine.. Osalemine aruteludes ja seminaridel.. Loetust ja kuuldust kokkuvõtete koostamine.. IDK0021.. Informaatika I.. Kursuse sisuks on rakenduste loomine üldotstarbelise r akendustarkvara keskkonnas.. Kursuses käsitletakse dokumentide loomise põhimõtteid, meetodeid ja vahendeid ning dokumentide spetsifitseerimise, modelleerimise ja disaini alused.. Suur osa kursusest on pühendatud rakenduste loomisele tööks tabelitega (näiteks Exceli keskkonnas) ning tabelite käsitlemisele ja analüüsimisele, kus kästiletakse üldisi põhimõtteid, meetodeid ja vahendeid.. Vaadeldakse andmete liike, nende tüüpe ja organisatsiooni, operatsioone andmetega ja valemeid, nimede kasutamist, tabelite struktuuri, valemite kasutamist tabelites, diagrammide koostamist, tabelite sorteerimist, päringute esitamist, kokkuvõtete ja koondite tegemist, tööd mitme omavahel seotud tabeliga ning andmemudelite kasutamist ja koostamist.. Käsitletakse majandus- ja statistikamudelite alused.. IDK0022.. Informaatika II.. Kursuse sisuks on rakenduste loomine MS Exceli abil VBA arenduskeskkonnas.. Vaadeldakse rakenduste loomise üldiseid põhimõtteid, meetodeid, vahendeid ja põhifaase (ülesande püstitus, analüüs, disain, realisatsioon).. Vaadeldavatest meetoditest ja vahenditest on kesksel kohal objektorienteeritud (OO) modelleerimine ja keel UML.. Aine õppimisel pööratakse tähelepanu andmete ja programmide liikidele, objektidele ning nende omadustele, meetoditele ja sündmuste kasutamisele, protsesside juhtimisele (valikud ja kordused, paralleelprotsessid), mitmest protseduurist koosnevatele programmidele, parameetrite ja argumentide ning ühisandmete kasutamisele andmevahetuseks protseduuride vahel, tabelite ja massiivide kasutamisele programmides ning algoritmide koostamisele ja esitamisele.. Vaadeldakse Exceli rakenduse põhiliike ja klassimudelit, viitamisviise objektidele ning nende omadustele ja meetoditele, sündmuste ja sündmusprotseduuride kasutamist.. Käsitletakse graafikaobjektide olemust, omadusi ja meetodeid.. Olulist tähelepanu pööratakse dünaamiliste tabelite ja massiivide töötlemisele programmide abil, vaadeldatakse nende loomist, muutmist, sidestamist, samuti tabelite ja massiivide alusel diagrammide ja graafikute loomist ning muutmist programmide abil.. Eraldi käsitletakse kasutajavorme, nende omadusi, objekte ja meetodeid, programme funktsioonide uurimiseks ja nende graafilist kujutamist.. HHL0220.. Teadustöö alused.. Kursuse eesmärk on anda ülevaade teadusliku töö olemusest ning arendada praktilisi oskuski teadusliku töö läbiviimiseks.. Kursus annab ülevaate erinevatest meetoditest, mida avaliku halduse alases teaduslikus uurimistöös võimalik kasutada, toob välja peamised mõisted, mida uurimistöö tegemisel või hindamisel tuleb silmas pidada, käsitleb uurimise disaini ja erinevaid etappe uurimistöö protsessis.. Kursus annab konkreetseid juhiseid, kuidas viia läbi juhtumi analüüsi, kuidas koguda andmeid küsimustike ja intervjuude abil, kuidas analüüsida kogutud andmeid.. Kursus annab ülevaate peamisest ajakirjadest avaliku halduse valdkonnas ja annab juhiseid akadeemiliste andmebaaside kasutamise osas.. Kursus annab ka tehnilisi juhiseid uurimistöö nõuetekohase vormistamise osas, selgitab uurimistöö üldist struktuuri ning selgitab viitamise ja refereerimise nõudeid teadusliku töö tegemisel.. ALUSÕPPE MOODULID.. Avaliku halduse alused.. Kohustuslikud ained: 16EAP.. HHL0140.. Keskkonnapoliitika.. Kursus keskendub keskkonnapoliitikale kui ühe halduspoliitika valdkonnale.. Keskkonnapoliitikat käsitletakse nii kohaliku omavalitsuse, riigi, regiooni kui ka globaalsel tasandil.. Oluline roll on keskkonnapoliitika erinevate aspektide uurimisel: looduskaitse, peamised keskkonnaprobleemid tänapäeva maailmas, olulisemad rahvusvahelised konventsioonid, eetika, õiguse ja majanduse aspektid keskkonnapoliitikas jne.. HHM0150.. Eesti riik ja avalik haldus.. Kursuse käigus käsitletavad peamised teemad on: Institutsionaalne analüüs.. Eesti riigi kujunemine, riigi struktuur esimesel iseseisvusperioodil ning pärast taasiseseisvumist.. Institutsionaalne ülesehitus ja kesksed institutsioonid Eestis.. President.. Riigikogu.. Vabariigi Valitsus.. Ministeerium.. Muud valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad asutused.. Riigi osalusega eraõiguslikud isikud.. Avalik-õiguslikud isikud.. Maavalitsus.. Kohalik omavalitsus.. Õiguskantsler.. Riigikontroll.. Riigieelarve.. Strateegiline planeerimine.. Avalik teenistus.. HHR0100.. Regionaalpoliitika ja kohalik omavalitsus.. Kursuse eesmärk on anda üliõpilasele baasteadmised regionaalpoliitika, regionaaljuhtimise ja kohaliku omavalitsuse toimimisest, eesmärkidest ja kohast avalikus halduses.. Analüüsitakse Eesti ja mõningate (eelkõige Läänemere regiooni) välisriikide regionaaljuhtimise ja kohaliku omavalitsuse arengut ja sotsiaalmajanduslikke ülesandeid.. Iseloomustatakse regionaalpoliitika arengut ja finantseerimist Euroopa Liidus.. Õppeaine läbinud üliõpilane saab baasteadmised regionaalpoliitikast ja regionaaljuhtimisest.. Põhjalikumalt õpitakse tundma kohaliku omavalitsuse toimimise õiguslikke, majanduslikke, juhtimisalaseid ja territoriaalseid aluseid, mis võimaldab kursuse läbinul töötada kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.. Majanduse alused.. Kohustuslikud ained: 18EAP.. HPU0020.. Tööturu korraldus.. Tööturu korralduse õiguslik alus Eestis.. Tööturu korralduse üldpõhimõtted Eestis ja valikuliselt teistes riikides.. Karjäärinõustamine.. Personali otsing.. Töö otsimine.. Töövahendus.. Tööjõu rent.. Kutsete süsteem.. Kutsestandard.. Kutse litsents.. Kutsekoda.. Kutsenõukogu.. Kutset andev organ.. Töötajate vajaduse prognoosimine ja prognoosi meetodid.. Tööturu ja koolitussüsteemi seosed.. Täienduskoolitus ja elukestev õpe.. Töötud.. Töötukindlustus.. Töötu toetuse maksmise põhimõtted.. Tööturu alased registrid.. Tööturu statistika.. Välismaalaste töötamine Eestis ja eestimaalaste töötamine välisriigis.. Õppekäigud tööturu võtmestruktuuridesse.. TET3070.. Mikro- ja makroökonoomika.. Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted; olemus ja uurimismeetodid; nõudlus ja pakkumine; elastsus; tootmine ja kulud; täielik ja mittetäielik konkurents; sisemajanduse koguprodukt; tarbimine, säästmine ja investeerimine; rahvamajanduse kogutulu määramine; töötus ja inflatsioon; raha ja pangandus; raha- ja fiskaalpoliitika, majanduspoliitika väikeses avatud majanduses.. HHA4070.. Ettevõtluse halduslik toetamine.. Ettevõtlus ja ettevõtja põhimõisted.. Ettevõtjate klassifitseerimine.. Ettevõtluse ajalugu ja arengunäitajad.. Väikeettevõtluse roll ühiskonnas.. Eeldused edukaks ettevõtluseks.. Ettevõtja isik, ettevõtluse head ja varjuküljed.. Väikeettevõtluse innovaatilisus ja muud iseärasused.. Ettevõtlusriskid ja nende maandamine.. Ettevõtluskeskkond.. Ettevõtlusalane majanduspoliitika ja ettevõtluse tugisüsteem Eestis ja välisriikides.. Haldusjuhtimislikud võimalused toetada ettevõtlust.. Ettevõtlusega alustamise erivõimalused: uue ettevõtte rajamine, ettevõtte ost, frantsiis, siseettevõtlus.. Ettevõtlusprotsess äriideest äriplaani ja sellele hinnangu andmiseni.. Väikeettevõtjate koostöö, võrgustumine ja rahvusvahelistumine.. TAF0070.. Finantsarvestuse alused.. Majandusarvestuse süsteem.. Raamatupidamist reguleerivad juhendmaterjalid.. Majandustehingute dokumenteerimine.. Raamatupidamisregistrid.. Kontode korrespondeerivus.. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded.. Raha ja lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestus.. Arveldused ostjatega.. Ebatõenäoliselt laekuvad summad.. Kauba- ja tootmisvarude arvestuse pidev ja perioodiline süsteem.. Kaubavarude kulupõhised arvestusmeetodid.. Materiaalse põhivara arvestus.. Immateriaalse põhivara arvestus.. Lühi- ja pikaajaliste kohustiste liigitus ja arvestus.. Omakapitali struktuur ja arvestus aktsiaseltsis ja osaühingus.. Rahakäibe aruanne, selle struktuur.. Rahakäibe aruande koostamine.. Õiguskorraldus.. Kohustuslikud ained: 11EAP.. HOX6060.. Õiguse alused.. Kursuse sisuks on anda üliõpilastele põhjalikud teadmised riigi ja õiguse alustest, õiguse sotsiaalsest olemusest ning selle põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri valguses.. Kursuse sisuks on selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning õpetada üliõpilasi rakendama õiguse üldpõhimõtteid, aga ka selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega.. Kursuse raames käsitletakse õiguse, õigluse ja moraali suhet ning õiguse toimimise probleeme inimese sotsiaalse  ...   -protsessid ja areng.. Rollid grupis, nende kujunemine ja muutmine.. Grupi normide funktsioonid ja nende kujunemine.. Kokkulepped grupis ja grupimõtlemine.. Liidri kujunemine ja suhted järgijatega.. Töögrupi efektiivsus.. Kohesiivsus ja konformsus grupis.. Meeskonna moodustamine ja juhtimine.. Juhtimine kui protsess.. Võim ja poliitika.. Volitamine ja delegeerimine.. Tööstress ja läbipõlemine.. Töö ja eraelu konflikt.. Organisatsiooni struktuur, arendamine ja muutuste juhtimine.. Organisatsiooni kultuur ja psühhosotsiaalne kliima.. HPP0050.. Sisekommunikatsioon ja suhtekorraldus.. Kommunikatsiooni olemus kommunikatsiooni funktsioonid ja põhireeglid, kommunikatsiooni barjäärid ja konfliktid, nende vältimise võimalused.. Kommunikatsiooni mudelid.. Suhtlemistasandid.. Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon.. Veenmine.. Manipulatsioon.. Enesekehtestamine.. Organisatsiooni kommunikatsioon Sisekommunikatsiooni eesmärgid ja rollid - tööks vajaliku info vahendamine, sisekeskkonna kujundamine.. Sisekommunikatsiooni tasandid.. Sihtgrupid.. Kriitiliste sihtgruppide tabamine, nende kõnetamine ja usalduse võitmise võimalused Sõnumite koostamine Sõnumi struktuur ja esitusviis, uudislikkus, uudise põhikomponendid.. Sõnumi mõjukuse ja kaalu suurendamise võimalused Kontrasõnumite analüüs ja nende ennetamine.. Tagasiside, mitmesuunaline ja tasakaalustatud kommunikatsioon eduka mudelina.. Kommunikatsioonikanalid - erinevate kanalite eelised ja riskid, konfidentsiaalne ja avalik informatsioon.. Kommuniaktsioonistrateegiate ja -plaanide koostamine.. Organisatsiooni kommunikatsiooni meetodid ja vahendid teavitamine, suhtlemine, imago kujundamine, organisatsiooni identiteedi loomine.. Organisatsiooni väärtused.. Suhtekorraldus ja kommunikatsioon suhtekorralduse eesmärgid ja valdkonnad.. Sisesuhted sisemised sihtgrupid, sisemise suhtekorralduse tehnikad.. Teavitamine.. Sotsialiseerimise protsessid, võimalikud takistused ja vead.. Suhtekorralduse tulemused ja hindamine.. Sotsiaalne vastutus.. Juhtimine ja kommunikatsioon juhi roll ja vastutus, organisatsiooni kommunikatiivse kompetentsi suurendamine.. Muutuste juhtimine.. Kriisikommunikatsioon kriisi mõiste, kriisikommunikatsiooni ettevalmistus, info roll kriisiolukorras, kriis ja usaldus.. HHM0080.. Projektijuhtimine.. Kursuse käigus antakse ülevaade projektijuhtimise teooriast ja meetoditest ning nende teadmiste alusel koostavad tudengid iseseisvalt projekti.. Muuhulgas tutvustab kursus nõudeid, millele edukas projekt vastama peab.. Eraldi pööratakse tähelepanu projekti aruandlusele ja hindamisele.. Kursusel on suur praktiline väärtus.. Personalitöö ja suhtekorraldus.. Kohustuslikud ained: 13EAP.. HPP3270.. Personalitöö juhtimine.. Personalijuhtimise ja personalitöö arendamise olemus, seoseid Juhtimisteooriatega.. Personalipoliitika ja selle loomine organisatsioonis Personalijuhtimise põhifunktsioonid.. Tööanalüüsi koordineerimise protsess organisatsioonis.. Personali planeerimine, planeerimise protsess, meetodid.. Personali värbamine, värbamise protsess ja eesmärgid.. Värbamise alternatiivid, värbamise vahendid, allikad.. Personali valik, valiku protsess ja valiku eesmärgid, meetodid.. Uute töötajate liitmine.. Adapteerimise süsteemne iseloom, selle seosed edutamise, karjääritee ning mentorlusega.. Personali hindamine, hindamismeetodite kasutamine.. Töö- ja ametikohtade hindamine, põhimõtted ja eesmärgid.. Personali ja organisatsiooni arendamine Töötajate koolitamine.. Koolituspoliitika väljatöötamine, koolitusvajaduse Määratlemine.. Koolitusplaan ja programm, koolituse tulemuslikkuse analüüs ja hindamine.. Personali nõustamine.. Lojaalsuse, organisatsiooni maine ja imago kujundamine personalitöös.. Personalitöö eetika.. HPP3260.. Vanem tööjõud organisatsioonis.. Vanemate ja staaþikamate töötajate kasutamine - organisatsiooni eksistentsi küsimus XXI saj.. alguses.. Vananemisega seotud psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid.. Vanema tööjõu vaimne ja füüsiline tervis.. Keskkonna mõjud vananemisele ja käitumisele soodsa tegevuskeskkonna loomine.. Elukvaliteet ja tööelu kvaliteet.. Suhted ja sotsiaalsed võrgustikud.. Vanemaealise tööjõu integreerimine ja rakendamine tööturul.. Muutunud karjäärimudelid.. Valede otsuste vältimine stereotüüpsete eelarvamuste tõttu.. Töötajaskonna vananemise küsimuste riiklikul tasemel ignoreerimise poliitiline risk.. Ameerika Ühendriikide kogemus alates aastast 1967.. HPP0010.. Töö- ja personalipsühholoogia alused.. Töösuhete olemus ja nende muutumine uued töösute vormid.. Inimene- organisatsioon sobivus.. Sobivuse komponendid ja organisatsiooni võimalused seda suurendada.. Tööandja kuvadi olemus ja eesmärk.. Tööelu kvaliteet ja seda tagavd tegurid.. Karjäärikäitumine ja edendamine.. Uued karjääri vormid piirideta ja proteaanlik karjäär.. Karjääri arengu etapid.. Töö analüüs ja töö hindamine.. Töörollide kujundamine ootused ja vajadused, töökirjeldused ja ametijuhendid.. Tööalane käitumine.. Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine.. Võimed, huvid ja töötingimused töötulemuslikkuse tagamisel.. Inimese käitumise olemus, isikuomaduste ja keskkondlike tegurite mõju käitumise kujunemisele.. Sotsialiseerimisprotsessid.. Töötulemuslikkuse hindamine ja hindamiskriteeriumite väljatöötamine.. Organisatsiooni mõju töö tulemuslikkusele ja tulemuslikkuse hindamise protsessile.. Efektiivse tagasisde andmine positiivne ja negatiivne tagasisde.. Tööga seotud hoiakud ja emotsioonid.. Tööhoiakute kujunemine ja säilitamine.. Tööväärtuste osa töökäitumises.. Tööga rahulolu kujunemine ja seda mõjutavad tegurid.. Töömotivatsioon sisemise motivatsiooni ja enese-tõhususe tugevdamine.. Organisatsiooni kahjustav käitumine erinevad vormid ja vältimise võimalused.. Tööstress ja läbipõlemise vältimine.. Turvaline töökeskkond.. Inimfaktori osa vigade tekkes.. Ergonoomiline töökoht.. Organisatioonilise õigluse vormid ja tagamise võimalused.. Diskrimineerimise vormid.. Võrdsete võimaluste tagamine organisatsioonis.. Kommunikatsiooni kompetentsus.. Sõnumite koostamine ja edastamine.. Veenmine.. Ametlik vestlus ja intervjuu.. Valikained: valida vähemalt 18EAP.. HHL0130.. Politoloogia alused.. Käesolev kursus käsitleb poliitika ja poliitikateooria olemust ning ajaloolist kujunemist, erinevaid politoloogilisi mõisteid nagu riik, vabadus, demokraatia, õigusriik, parlamentarism jne.. Samuti käsitletakse maailmavaadete kujunemist, ideoloogiaid, poliitilisi süsteeme, parteisid, huvigruppe jne.. HPP3262.. Kombeõpetus ja etikett.. Etiketi olemus ja liigid.. Mõisted: protokoll, etikett, taktitunne, viisakus.. Kasvatus ja ühiskond.. Mina, Eesti Vabariigi kodanik.. Perekond.. Lastetuba.. Head kombed.. Erinevuste (hierarhia, vanus, sugu, erivajadused) arvestamine.. Elegantne naine/mees.. Pühad.. Avalikus paigas.. Ametis.. Külas.. Kõnelemine ja kirjutamine.. Lauakombed.. Kinkimine.. Ball.. Raamat ja raamatukogu.. Kirikus.. Muuseumis ja kunstinäitusel.. Kinos.. Teatris.. Kontserdil.. Restoranis.. Kohvikukultuur.. Reisimas.. Matused.. HHL0150.. Euroopa Liit.. Kursus jaguneb kolme ossa, millest esimene heidab pilgu kaasaegse Euroopa riigi filosoofilistele postulaatidele, teine kajastab mõningaid lõimumise aluseks olevaid printsiipe (sh demokraatia ja omavalitsuse küsimusi) ning kolmas keskendub Euroopa Liidu institutsionaalsele praktikale ja poliitikate analüüsile.. HHL0190.. Sotsioloogia alused.. Teemad on klassikalised sotsioloogia uurimisobjektid (ühiskond, grupp, isiksus organisatsioon, intsistusioon, kultuur), nendega seotud protsessid (sotsiaalsed probleemid, sotsialiseerimine) ning nende uurimimine (teooria, metodoloogia).. HPP0030.. Avalikkussuhted.. Suhtekorralduse ajalooline kujunemine.. Avalikkussuhted kui kommunikatsiooni alaliik.. Avalikkussuhete seos sarnaste mõistetega.. Avalikkussuhete seos haridusega.. Avalikkussuhted ja eetika.. Strateegiline ja taktikaline suhtekorraldus.. Kriisikommunikatsioon.. Massimeedia kanalite ja vahendite kasutamine suhtekorralduses.. Ürituste roll avalikkussuhetes.. Pressiteated, pressikonverentsid ja intervjuude andmine.. HPP0040.. Väljendus- ja vaidlussõpetus.. Suhtlemise alused.. Sõnumi edastaja ning vastuvõtja.. Kanalile esitatavad nõuded.. Kuulamine, kuulamistõkked, tõhus kuulamine.. Esmamulje ja stereotüübid.. Mõjus esinemine ja väitlemine: taktika ja tehnikad.. Avalik esinemine: ettevalmistamine, ruumi kasutamine, kontakti loomine, kõne ülesehitus, sissejuhatused ja lõppsõnad, stiil, visuaalsed vahendid, enesekindluse leidmine, publikuga toimetulek, huumor.. Videotreeningud.. Kõnede koostamine ja ettekandmine.. HHP3200.. e-kursus + auditoorsed seminarid Sissejuhatus kursusesse.. Lühiülevaade psühholoogia ajaloost.. Psühholoogi elukutse.. Psühholoogia teoreetilised ja rakenduslikud harud.. Psühholoogiateaduses kasutatavad uurimismeetodid: vaatlus, intervjuu, testimine.. Aisting.. Taju.. Taju omadused.. Taju illusioonid.. Tähelepanu: tahteline, tahtmatu, tahtelisjärgne.. Mälu.. Õppimine.. Emotsioonid.. Intelligentsus, IQ.. Mõtlemine: abstraheerimine, üldistamine etc.. Loogilise mõtlemise reeglid.. Loogikavead.. Demagoogia.. Väitlustehnika.. Motivatsioon.. Konfliktid.. Konfliktide l ahendamine.. Stress, toimetuleku strateegia.. Frustratsioon.. Isiksuse teooriad ''Mina'' kontseptsioon.. Isiksuse kaitsemehhanismid.. Enesehinnang.. Väärtused.. Hoiakud.. Sotsiaalne keskkond ja mõjud.. Eksam (kõigil vooruloengu ajal koos teadmiste test).. HPP3230.. Inglise keel.. euroassistendile I.. Ingliskeelse põhisõnavara arendamine Euroopa Liidu teemaliste tekstide mõistmiseks ja EL kontekstis suhtlemiseks, sh Euroopa Liitu puudutavate tekstide lugemise, tõlkimise ja refereerimisokuste arendamine.. Sõnavara arendamine Eesti ajaloo ja arengukonteksti tutvustamiseks.. Inglise keele oskuste arendamine välispartneritega suhtlemiseks, sh vestlus-, argumenteerimis-, esinemisoskuste ja seltskondliku vestluse valdkonnas; kuid ka internetipõhiste materjalide otsinguks.. HPP3240.. euroassistendile II.. Ingliskeelse põhisõnavara arendamine Euroopa Liidu teemaliste tekstide mõistmiseks (EL eesmärgid, institutsioonid, õigusaktid, poliitikad, programmid, kodakondsus) ja EL kontekstis suhtlemiseks, sh Euroopa Liitu ja Eestit puudutavate tekstide lugemise, tõlkimise ja refereerimisoskuste arendamine.. Kommunikatsioonioskuste, sh vestlus-, argumenteerimis- ja esinemisoskuste arendamine.. Inglise keele grammatika teadmiste süvendamine, eriti keerukamate lausekonstruktsioonide kasutamise osas.. HPP3263.. EL liikmed ja kultuurid.. Euroopa Liidu maade poliitiline, ühiskondlik ja sotsiaalne struktuur.. Euroopa Liidu majandusgeograafia.. Euroopa Liidu maade keeled, rahvused ja kultuurid.. Kultuurierinevused.. Võimalikud kultuurikonfliktid.. Suhtlemine mitmekultuurilises keskkonnas.. VABAÕPPE MOODULID.. Vabaõpe: 12EAP.. Soovitame:.. Moodul võimaldab üliõpilastel valida aineid lähtuvalt individuaalsest eelistusest või edasisest õpingu- ning tööplaanidest õppekavas sisalduvaile aineile; lisada teoreetilisi teadmisi halduskorralduse kitsamatest uurimisvaldkondadest või nendega piirnevatest distsipliinidest.. HHA4050.. Esmaabi algkursus.. Esmaabi mõiste ja selle osutamise üldpõhimõtted.. Esmaabi andmine konkreetses situatsioonis: verejooksud, haavad, pehmete kudede vigastused ja luumurrud, siseorganite kinnised vigastused ja varingu alla jäämine; põletus; külmumine; elektritrauma; uppumine; lämbumine; vingumürgistus; toidumürgistus, taimekaitsevahendite, olmekemikaalide- ja ravimitega mürgistused; ussi- ja putukahammustused; kuumarabandus ja päikesepiste; võõrkehade sattumine ninna, kõrva, silma, hingamisteedesse ja seedetrakti, kuse- ja suguorganitesse; kõhuõõne organite ja erituselundite äge haigestumine; südame-veresoonkonna ja hingamiselundite äge haigestumine; äkksünnitus, esmane abi ja ka hakkamasaamine psühhiaatriliselt ägeda haige ja narkojoobes persooniga.. Mõningate esmaabivõtete praktiline omandamine.. HHA3470.. Võõrkeelne asjaajamiskorraldus.. Inglise-, soome- ja venekeelsete dokumentide vormistamine.. Võõrkeelsed ameti-, erakirjad ja õnnitlused.. Telefonisuhtlemisel ja ettevõtte külaliste teenindamiseks hädavajalik sõnavara ning viisakusfraasid.. Tüüpilised eksimused ja vead.. HHP3261.. Arvutikiri ja stenograafia I.. HHP3262.. Arvutikiri ja stenograafia II.. HHA4030.. Esitlustehnika.. HHF.. Kulturoloogia.. Lõputöö: 8EAP..

    Original link path: /halduskorraldus.htm
    Open archive



  •  


    Archived pages: 80