www.archive-ee-2014.com » EE » N » NOAROOTSI

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

    Archived pages: 47 . Archive date: 2014-10.

  • Title: Noarootsi Loodusinfokeskus
    Descriptive info: .. TERE TULEMAST NOAROOTSI!.. Noarootsit võib õigustatult nimetada loodusvallaks.. Üle kolmandiku valla territooriumist on looduskaitse all.. Siinne rikas loodus pakub igaühele midagi.. Siin on suurepärased liivarannad puhkuse nautimiseks, seene- ja marjarikkad metsad ning kalarikas Sutlepa meri.. Osmussaare lähedal meres asub maailmas kõige paremini säilinud ja uuritud meteoriidikraater.. Kevadel ja sügisel kogunevad linnuhuvilised Põõsaspea neemele, kust rändab läbi iga kolmas piki Läänemerd rändav veelind.. Tõsise loodushuviga inimene leiab palju vaatamisväärset siinsel rannikul,  ...   olla.. MEELDEJÄÄVAID AVASTUSRETKI LOODUSES!.. PEETER SUURE MERETEE.. Kabel.. Järvekivi.. Vööla meri.. Kalevipoja kivid.. Sutlepa meri.. Tahu rannaniit.. Tahu laht.. Leidissoo.. Roostikurada.. Hara.. Kudani rannaniit.. Saunja laht.. Salajõgi.. Pürksi mõisa park.. Nõva looduskeskus.. Toomanina.. Suurkivi.. Karid.. Nõva laht.. Allikajärv.. Dirhami.. PÕÕSASPEA.. NEUGRUNDI.. METEORIIDIKRAATER.. LUITEMÄNNIKUD.. PERAKÜLA ROOSTIK.. UUEJÕGI.. SKARVAN.. LÕUNASADAM.. ALVARID.. VOOSI KURK.. KROKODILLID.. PANKRANNIK.. ROOSTA RAND.. ENG.. EST.. SWE.. LOODUSINFOKESKUS.. PROJEKTI TUTVUSTUS.. ASUKOHT JA KONTAKT.. VAATETORNID.. PILDIGALERII.. LINNUVAATLUSPAIGAD.. MATKARAJAD.. AASTARING LOODUSES.. KASULIKUD LINGID..

    Original link path: /
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: Tänase Noarootsi poolsaare kõrgemad osad kerkisid üle merepinna Vormsi ja Osmussaarega umbes samal ajal (veidi üle 3000 aasta tagasi).. Merest kerkinud laidude vahel olid kitsad väinad.. Neid väinu on hästi näha kunagise baltisaksa katrograafi Mellini koostatud kaartidel, mis ilmusid „Liivimaa atlases“ 1796.. aastal.. Mandrist oli Noarootsi eraldatud kuni XIV sajandi teise pooleni.. XVIII sajandil  ...   aastal läbis siinsed väinad Venemaa tsaar Peeter Suur.. Olles peatumas Osmussaarel, suundus ta edasi Haapsalu linna.. Tänapäevase Noarootsi maastikus on kunagised mereväinad hästi jälgitavad.. Neid katavad roostikud ja rannaniidud.. Kõige laiem kunagistest väinadest paiknes Kudani külas, kus praegu asub hooldatav rannaniit.. Endiste väinade sügavamates osades paiknevad madalad rannikujärved, mis järgnevate sajandite jooksul samuti kinni kasvavad..

    Original link path: /?p=1099
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: Osmussaare kabel 1930ndatel aastatel.. Foto: Eesti Rahva Muuseumi arhiiv.. Esimene puitkabel ehitati Osmussaarele tõenäoliselt 16.. sajandil tolleaegse sadamakoha juurde.. Kabeliaed on matmiskohana kasutusel teadaolevalt 17.. sajandi keskpaigast.. Algse puidust hoone asemele ehitati paekivist kabel 1765.. aastal, mis pühitseti sisse aasta hiljem.. 1852.. aastal paigutati kabeliaia väravale Osmussaare lähedal uppunud briti laeva käilakujuks olnud Martin Lutheri kuju.. Lubjakivist hoone oli seest ning väljast krohvitud ning kaetud  ...   eestirootslaste sunnitud lahkumiseni saarelt 1940.. Nõukogude sõjaväelased kasutasid seda esmalt laskemoonalaona, hiljem lammutati kabel ning seda ümbritsev kivimüür sõjaväele vajalike rajatiste ehitamiseks.. Hoonest säilis vaid kirikutorni esiosa.. 1992-1994.. aastal rajati saarel elanud 7 eestirootsi perekonnale mälestuskivid.. Kunagisi Osmussaarlasi ja nende järeltulijaid ühendab.. Osmussaare Külaühing.. (Odensholms Byalag).. 2007.. aastal alustati nende eestvõttel kabeli varemete konserveerimist ning selle ümbruse korrastamist.. Mitmeaastase projekti tulemusena on kabeli torniosa täielikult taastatud..

    Original link path: /?p=387
    Open archive
  •  

  • Title:
    Descriptive info: Vööla mere lähistel asuv Järvekivi on üks paarikümnest Eesti rändrahnust, mis võeti Looduskaitse Valitsuse otsusega kaitse alla juba 1937.. Järvekivi asub Vööla külas teest umbes 100 meetri kaugusel metsa sees (kivini juhatab viit).. Kivi ümbrus on tihedalt võssa kasvanud ning seda ümbritsevad lohud on sademeterohkel ajal vett täis.. Rahn koosneb graniitgneissist.. Selle ümbermõõt on 19 meetrit.. Asukoht Regio kaardil..

    Original link path: /?p=249
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: Vööla meri on soolatoiteline ehk halotroofne veekogu.. Järv asub vahetult Noarootsi poolsaare põhjaranniku lähedal.. Veekogu pindala on ligikaudu 70.. ha.. Tegemist on endise merelahega, mis nõukogude perioodil tammiga suleti.. Ühendus kõrvalasuva Hara lahega säilis kitsa kanali kaudu.. Kanali ummistumise tõttu aeglustus järve veevahetus ning algas kiire kinnikasvamine.. Järve merega ühendav kanal puhastati 2011.. Enamikku järvest ümbritseb tihe roostik.. Järve kaldaroostikus pesitsevad kõrkja- ja rästas-roolind, rooruik, roohabekas mitmed teised.. Järve lõunakaldal asub Kudani (Vööla) rannaniit.. Rändeajal peatub järve mudastel kallastel arvukalt läbirändavaid kurvitsalisi.. Järves kasvab väga haruldane veetaim -vahelmine näkirohi.. Vööla merest põhja pool asuvates lompides käivad kevadel kudemas tiigikonnad..

    Original link path: /?p=243
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: Läänemaa kõige suuremaks rändrahnuks on Võnnu poolsaarel asuvad.. Sageli nimetatakse neid kunagise talukoha järgi ka.. Truumani kivideks.. Kahest rändrahnust suurem on 5,5 meetri kõrgune.. Selle tipust avaneb kaunis vaade Haapsalu Tagalahtede rannikule.. Hiiglaslikul kivil võib näha sageli istumas merikotkast, vahel ka kotkapaari.. Kivi nimi viitab seosele Kalevipoja muistenditega.. Legendi kohaselt tahtnud Kalevipoeg heita lingukivi Linnamäe juures olevalt Pataka mäelt  ...   libastunud.. Käest lahti pääsenud lingukivi ei tabanud aga Haapsalu Piiskopilinnust, vaid langenud maha juba keset lahte.. Kalevipoja kivid koosnevad rabakivist, nagu enamik siinse piirkonna rändrahne.. Need kivimid on jää poolt siia kantud Ahvenamaa piirkonnast.. Jalgsi on võimalik hiidrahnudeni pääseda Saare mõisa juurest, kuid see on mitmetunnine raske matk.. Kõige lihtsam on kivideni jõuda talvel üle merejää.. Kalevipoja kivide.. asukoht..

    Original link path: /?p=240
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: Sutlepa meri on Läänemaa kõige suurem järv (pindala ca 185 ha).. Veekogu.. asub kunagi Noarootsist mandrist eraldanud Silmeni väina kõige sügavamas osas.. Selliseid merest tekkinud järvi kutsutakse jäänukjärvedeks ehk rannikulõugasteks.. Maakerke tõttu väheneb järve pindala väga kiiresti.. Valdav osa järve kallastest on roostunud.. Järv on pesitsuspaigaks arvukatele roostikes elavatele lindudele.. Järve linnuelule saab heita pilgu Saare külas asuvast vaatetornist.. Tavalisematest veelindudest võib järvel näha kühmnokk-luiki, sõtkaid, tutt- ja punapea-varte, tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütte, lauke ning  ...   järv väikekajakate hüüetest, arvukalt peatub läbirändel olevaid mustviireid.. Järve kallastel kulgeval matkarajal saab õhtuhämaruses kuulda hüüpi ning teisi teisi roostikes elavaid linde.. Sutlepa meri on üks meie kalarikkamaid siseveekogusid.. Seetõttu on ka mõistetav spinninguga õngitsejate erakordne huvi siinsete kalavete vastu.. Kalapüügiks on vajalik.. Keskkonnaameti.. poolt väljastatud kalastuskaart.. Karmimatel talvedel hukkub suur osa kaladest hapnikupuuduse tõttu.. Kalastiku uuenemine toimub aga suurvee ajal kraavide kaudu kiiresti.. Kõige arvukamaks kalaliigiks on koger, kes on kohastunud siinsete keeruliste tingimustega..

    Original link path: /?p=217
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: Kõige suuremaks ning mitmekesisema elustikuga rannaniiduks on.. See 300-hektariline rannakarjamaa kulgeb Noarootsi idarannikul põhja-lõunasuunaliselt Võnnu poolsaare algusest kuni Tahu külani.. Tahu linnutorni juures oleval rannakarjamaal ei katkenud loomapidamine ka 1990ndatel aastatel.. Siin on säilinud tüüpilistele rannaniitudele omane taimestik.. Madala rohukasvuga aladel on üks põhilisi taimeliike.. tuderluga.. Looduskaitsealustest taimedest väärivad märkimist mitmed tarnaliigid.. Siin kasvavad suurte laikudena näiteks.. põhja-.. ja.. klibutarn.. Tahu lahe ja rannaniiduga saab tutvuda matkarajal, mis asub Pürksist vaid 3 km kaugusel..  ...   sõiduautot või väikebussi.. Parklast kulgeb üle kultuurheinamaa niidetud jalgrada.. See jõuab välja metsa äärde.. Mööda metsaservas olevat kraavi liikudes tuleb kõndida väikese puidust sillani.. Kraavi ületamise järel hakkab linnutorn juba paistma.. Parklast linnutorni juurde on umbes 700 meetrit.. Tahu linnuvaatlustorni tasuks linde vaatlema tulla pärastlõunasel ajal.. Hommikutundidel on lahele võimalik vaadata ainult pilvise ilma korral, sest tõusev päike muudab vaatlemise võimatuks.. Tahu rannaniidul on seal pesitsevate haruldaste lindude tõttu liikumispiirang.. Tahu linnutorni asukoht.. kaardil..

    Original link path: /?p=213
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: Naaskelnokk.. Tahu laht asub Noarootsi poolsaare idaranniku ja Võnnu poolsaare vahel.. See enamasti alla poole meetri sügavune merelaht on kaitseala kõige linnurikkam osa.. Tahu laht on teistest siinsetest lahtedest madalam (keskmine sügavus umbes 80 cm), mis teeb sellest soodsa peatumispaiga läbirändavatele veelindudele.. Kevadel (jää minekust mai keskpaigani) ning sügisel (septembri keskpaigast oktoobri lõpuni) peatub lahel tuhandeid luiki,  ...   penikeeltest.. Tahu lahel olevatel tillukestel laidudel pesitsevad kühmnokk-luiged, kajakad ja tiirud.. Kõige põnevamaks haudelinnuks siinsetel laidudel on omapärase välimusega naaskelnokk.. Tahu lahe veetase sõltub tugevasti tuulte suunast ja tugevusest.. Läänetuultega on veeseis kõrge, tuues kaasa rannaniitude üleujutamise.. Seevastu idatuultega jäävad ulatuslikud mudased rannikualad kuivale.. Tuultest tingituna võib veetase kõikuda üle 2 meetri.. VAATA VEEALUST VIDEOT TAHU LAHEST!..

    Original link path: /?p=208
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: KUULA SOOKURGEDE HÄÄLITSEMIST LEIDISSOO SERVAS (lindistatud 08.. 04.. 2004):.. Leidissoo on üks Eesti suuremaid soostikke.. Kaitseala on väga vaheldusrikka maastikuga: eri tüüpi soolaigud vahelduvad nõmmrabast porsa- ja mõõkrohu-sooni.. Öösorr.. Tegemist on põlise loodusmassiiviga, kus leiavad elupaiga meie kõige pelglikumad metsalinnud ja imetajad.. Koos kõrval paikneva Läänemaa Suursooga on need oluliseks elupaigaks meie suurkiskjatele.. Soomassiivile on kõige lihtsam ligi pääseda Höbringi küla bussipeatuse juurest..  ...   üle Metsküla ja Klaanemaa.. Soo jääb teest paremale.. Varakevadel ning sademeterohkel aastaajal peab arvestama, et tee lõpuosa võib olla halvasti läbitav.. Madalsoos pesitseb rohkesti soo-loorkulle.. Need röövlinnud käivad jahti pidamas sageli ka soodega piirnevate heinamaade kohal.. Siin on neile toiduks olevaid närilisi rohkem kui soodes.. Arvukalt pesitseb Leidissoos ka tetri (kuni 150 paari).. Tedremäng kostub päikesepaistelistel hommikutel soodest ja ümbritsevatelt heinamaadelt märtsist kuni maini..

    Original link path: /?p=206
    Open archive

  • Title:
    Descriptive info: KUULA ROOSTIKULINDUDE ÖIST KONTSERTI.. (häälitsevad roo-ritsiklind, rooruik, rootsiitsitaja, hallhaned, lindistatud 30.. 2011).. Saare külas asuv.. roostikurada.. on üks parimaid kohti roostikulindude vaatlemiseks Põhja-Euroopas.. Matkarajani viib Pürksist Saare külla viiv tee, mis möödub Saare mõisast.. See on 900 meetrit mööda roostikku kulgev laudtee, kus on võimalus tutvuda roostike taimestiku ning linnustikuga.. Roostikulinde on kõige põnevam kuulama tulla mai algusest kuni juuni keskpaigani.. Tõeliselt põneva ööhäälte kontserdi kuulamiseks tuleks valida soe tuulevaikne õhtu või varahommik.. Roostikurada külastab igal aastal 3000 inimest.. Put.. ukahuvilisel tasub tulla Saare matkarajale aprilli lõpus või mai esimesel poolel.. Peale esimeste lendavate putukate ilmumist väljub roostikes olevatest madalatest lompidest moonde  ...   läbi õhu sööstvad lõopistrikud.. Roostikulindude öine häälitsemine on tõeliselt muljetavaldav.. Selle kuulamiseks peab linnutorni tulema päikeseloojangu või –tõusu ajal.. Roostikulindude kontserti võib kuulda juuni keskpaigani, pärast seda linnulaul vaikib.. Kui päike loojub, hakkavad kõrvulukustavalt valjult siristama roo-ristiklinnud.. Kõige põnevama häälega roostikulinnuks on hüüp, kes tekitab pudelisse puhumist meenutavat heli.. Hüübi vali häälitsus kostab mitme kilomeetri kaugusele.. Võrreldes roolindudega jõuab hüüp kohale rohkem kui kuu aega varem, häälitsedes juba alates märtsi lõpust-aprilli algusest.. Roostikurajal jalutades kuuleb sageli valju sea ruigamist meenutavat häälitsust.. Sellist häält teeb rooruik, kui teda häirida.. Loomulikult häälitseb siin rohkesti erinevaid roolinde, kelle kõige valjemat häält teeb rästas-roolind.. Roostikuraja asukoht..

    Original link path: /?p=201
    Open archive



  •  


    Archived pages: 47