www.archive-ee-2014.com » EE » M » MAAAMET

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

    Archived pages: 239 . Archive date: 2014-07.

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Descriptive info: .. Suurenda teksti.. IV versioon.. Avaldatud: 30.. 05.. 2014.. Liigu järgmisele sisuosale.. Sisukord.. Laadi e-raamat.. Laadi HTML.. Maa-ameti kodulehekülg.. Tänusõnad.. Sissejuhatus.. Aadressiandmete käsiraamatu sihtrühm.. Üldine taustteave.. Mõisted.. Viited.. Õigusaktide loetelu.. Lisamaterjale.. Selgitusi õigusaktide juurde.. ADS-i haldussüsteemi tehniline dokumentatsioon.. Soovitused kohanimede kohta.. Soovitused katastriüksuste nimede kohta.. Viiteid internetiallikatele.. Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist.. Õigusaktide kohta ADS-i käsiraamatu vaatest.. Avaliku teabe seadus.. Ruumiandmete seadus.. ADS-i määrus.. Kohanimeseadus.. Milleks kohanimed ja koha-aadressid.. Vajadus.. Teemärgid on meil veres.. Milleks korrastada aadressiandmeid.. Kohanimi ja aadress - kõik ju teavad, mis need on.. Probleemidest aadressiandmete korrastamisel.. Nimed ja numbrid siltidel elavad oma elu.. Siltide kultuur.. Mõistetes on segadus.. Osa süsteemist on inimeste peas.. Soovides on vastuolu.. Aadressiandmete süsteemi (ADS) tutvustus.. ADS riigi infosüsteemi osana.. ADS-i haldussüsteem.. ADS ruumiandmete seaduse (RaS) käsitluses.. Järelevalve ruumiandmete seaduse alusel.. ADS-i toimimine.. ADS-i teenused.. ADS-i avalik päringu- e tärkrakendus.. ADS-i avalik kaardirakendus.. Andmed ADS-is.. 2014.. a.. kevadel.. Ametlikud aadressiandmed.. Ametlike aadressiandmete vastutusala.. Mitteametlikud aadressiandmed.. Mitteametlike andmete kogumine.. Miks kohalikud omavalitsused (KOV-id) ei ole senini andmeid korda teinud?.. Mis on aadressiandmed.. Aadressiandmed.. Kohanime tähtsus ja tähenduslikkus.. Kohanimed aadressiandmete süsteemis.. Koha-aadressi struktuurielemendid e komponentide tasemed.. Aadressipuu.. Lähiaadress.. Kohanimed ja koha-aadressid kaardil.. Kohanimekorraldus.. Kohanimekorraldusest üldiselt.. Kohanimenõukogu.. Kohanimeregister (KNR).. Kohanimede ja koha-aadresside haldustegevus.. Tööprotsess kohalikes omavalitsustes.. Töö põhimõtted.. Koostöö omavalitsuses.. Koostöö omavalitsuste vahel.. Tööetapid.. Haldusmenetlus.. Õigusakti koostamine ja edastamine.. Kuhu mida esitada.. Kohanimede määramine ja korrastamine.. Kohanimede korrastamise töökäik.. Kohanimeregistrist väljavõtte tegemine.. Aadressiandmete päringurakendusest väljavõtte tegemine.. Ajalooliste andmete kasutamine.. Koha-aadresside määramine ja korrastamine.. Koha-aadresside määramise töökäik.. Koha-aadressi registreerimine.. Koha-aadressi muutmine ja kehtetuks tunnistamine.. Ametliku koha-aadressi muutmise kohustus.. Ametliku koha-aadressi muutmise võimalus.. Koha-aadressi kehtetuks tunnistamine.. Koha-aadressi määramise haldusmenetlus.. Koha-aadressi määramise õigusakt.. Kohanimed – mis ja kuidas.. Kohanimele esitatavad nõuded.. Kohanime keelsus.. Oma- ja võõrsõnad, võõrkeelsed sõnad.. Kuidas võõrsõnalist nime ära tunda?.. Kuidas võõrkeelset nime ära tunda?.. Eesti vähemusrahvuste asualad.. Kohanime õigekirjutus.. Kirjaviis.. Vana kirjaviisi reeglid.. Kuidas vana kirjaviisi ära tunda?.. Võrumaa kohanimede reegleid.. Kas on vaja ühtlustada murdelist ja kirjakeelset nime?.. Omastav kääne.. Nimeobjekti liik ja liigisõna.. Üldjuhul üheosalisus.. Põhi- ja rööpnimi.. Kohanimede samanimelisuse piirang.. Pühendusnimi.. Isiku järgi määratud nimi.. Numbrite kasutamine kohanimes.. Suur ja väike täht kohanimedes..  ...   maaüksuse lähiaadressis.. Levinud vead koha-aadressides.. Ei ole eestikeelne.. Kokku- ja lahkukirjutamise vead.. Nimetuum või liigisõna ei ole õiges käändes.. Unikaalsusnõue ei ole täidetud.. Eksitavalt sarnased koha-aadressid.. Koha-aadress sisaldab parasiitsõnu.. Keelatud kirjavahemärkide kasutamine.. Kaldkriipsu ja sidekriipsu vale kasutamine.. Numbrite ekslik kasutamine.. Liigisõna või selle lühendi ärajätmine.. Ebaotstarbekalt pikad nimed.. Üksikute suurtähtede ja Rooma numbrite kasutamine.. Lühendite kasutamine.. Asulanime tarbetu kordamine lähiaadressis.. Liigisõnade eksitav kasutamine.. Avalikustamisele mittekuuluv info koha-aadressides.. Üheülbalised, sisutud koha-aadressid.. Maaüksuse koha-aadress.. Maaüksuse lähiaadress.. Maaüksuse lähiaadressi (sh nime) muutmine.. Kinnistu nimi ei ole koha-aadressi osa.. Juurdelõigete adresseerimine.. Maaüksuste kohanimed.. Maaüksuse kohanime liigisõnad.. Vana kirjaviis maaüksuste kohanimedes.. Maaüksuste nimede rändamine.. Maaüksuste nimede nummerdamine.. Nimetuuma kokkukirjutus katastriüksuste nimedes.. Hoonestatud maaüksused.. Parke ja haljasalasid teenindavad maaüksused.. Avalikke teid teenindavad maaüksused.. Riigimaanteid teenindavad maaüksused.. Veel teedest, millele on määratud liikluspinna nimi.. Riigimaanteed teenindava maaüksuse nime näiteid.. Ristmikud.. Riigiteede laiendamisel tekkivad maaüksused.. Kohalikku teed teenindava maaüksuse koha-aadress.. Liikluspinda teenindava maaüksuse koha-aadress.. Teed ja liikluspinnad väikekohas.. Kergliiklusteed, jalgteed, kõnniteed.. Majadevahelised juurdepääsuteed.. Riigile kuuluvad metsamaad.. Karjäärid.. Veekogusid teenindavad maad.. Veeteede navigatsioonimärke teenindavad maad.. Raudteed teenindavad maaüksused.. Riigipiiriäärsed maad.. Gaasirajatisi teenindavad maaüksused.. Hoone ja hooneosa koha-aadress.. Hoonete adresseerimine.. Üks hoone ühel maaüksusel.. Ridaelamud ja teised liithooned.. Komplekshooned.. Mitu hoonet ühel maaüksusel.. Üks hoone mitmel maaüksusel.. Hooneosade (korterite) adresseerimine.. Näiteid omavalitsustest.. Tööprotsess Sindi linna näitel.. Kohanimede määramise korraldus.. Aadressitoimingute korraldus.. Tööprotsess Harku valla näitel.. Tööprotsess Raasiku valla näitel.. Aadressiandmed teistes registrites.. Aadressiandmed maaregistris.. Aadressiandmed riiklikus ehitisregistris.. Aadressiandmed Eesti rahvastikuregistris.. Aadressiandmete kooskõla erinevates registrites.. Aadressiandmed äriregistris.. Teede andmed teeregistris.. Aadressiandmed postisüsteemis.. Infosüsteemide arendajatele ja andmete suurkasutajatele.. Mis on ADS-i infosüsteemis seni tehtud.. ADS-i X-tee teenused.. Maainfosüsteemi X-tee teenused.. Kohanimeregistri X-tee teenused.. Andmetöötlus ADS-is.. Süsteemi liidestamine ADS-iga.. ADS-iga liidestumise juhend.. ADS-i andmete kasutamine.. AADRESSIANDMETE KÄSIRAAMAT.. Aadressiandmete valdkond on mahukas ning tekitab hulgaliselt küsimusi kõigil, kes sellega tihedamalt kokku puutuvad, seepärast otsustas Maa-amet koostada aadressiandmete käsiraamatu, mis püüab pakkuda vastuseid enamikule tekkida võivatele küsimustele.. Koostaja:.. Maa-ameti Aadressiandmete osakond.. Hästi määratud.. koha-aadress viib kohale!.. Aadressiandmete.. kaardirakendus.. päring.. Kohanimeregistri.. kaart.. Maa-ameti.. geoportaal.. Käsiraamatu veebileht on valminud Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames Maa-ameti ja Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel.. Enim vaadatud.. Muudatused.. Vaata muudetud peatükke..

    Original link path: /
    Open archive

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Descriptive info: Vähenda teksti.. Avalehele.. 1.. 2.. 1.. 2.. 3.. 4.. 5.. 3.. 4.. 5.. 6.. 7.. 8.. 9.. 10.. 11.. 12.. 13.. 14.. 15.. 16.. 17.. 18.. 19.. 20.. 21.. 6.. 22.. 23.. 24.. 25.. 26.. 27.. 7.. 8.. 9.. 10.. 11.. 12.. 13.. 14.. 15.. 28.. 29.. 30.. 31.. 32.. 33.. 34.. 16.. 17.. 35.. 36.. 37.. 38.. 39.. 40.. 41.. 42.. 43.. 44.. 45.. 46.. 47.. 48.. 49.. 50.. 51.. 52.. 53.. 54.. 55.. 56.. 57.. 58.. 59.. 60.. 61.. 62.. 63.. 64.. 65.. 66.. 67.. 68..

    Original link path: /?sisukord=1
    Open archive

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Descriptive info: Prindi.. Koostajad:.. Mall Kivisalu.. Annika Palu.. Andre Kaptein.. Kadri Proomann.. Sirje Kaul.. Kerli Nõu.. Aime Renser.. Triin Hinrikus.. Külli Uibo.. Kadri Kuuse.. Mari-Liis Kivipõld.. Käsiraamat on valminud Euroopa Liidu struktuurifondide programmi.. "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames Maa-ameti ja Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel.. Raamatu koostamisel on kasutatud hulgaliselt erinevate ettekannete materjale ning abiks on olnud Siseministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi, Maanteeameti, Veeteede Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Raudtee, Eesti Posti jt asutuste töötajad.. Maa-amet tänab kõiki, kes on raamatu koostamisel abiks olnud!.. Peeter Päll, Eesti Keele Instituut.. Sven Põder, Keskkonnaministeerium.. Aule Kikas, Siseministeerium.. Evar Saar, Võru Instituut.. Kadri Ollo, AS Datel.. Heiki Valk, Tartu Ülikool.. Malle Hunt, Veeteede Amet.. Priit Kask, Riigimetsa Majandamise Keskus.. Imbi Salmistu, AS Eesti Raudtee.. Roman Bogdanovits, AS Eesti Gaas.. Jaan Ingermaa, Maanteeamet.. Tõnu Tänav, Politsei- ja Piirivalveamet.. Valentina Konks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.. Tatjana Allik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.. Jaanus Sulakatko, AS Datel.. Kalle Arula, Riigi Infosüsteemi Amet.. Elsa Neeme Riigi Infosüsteemi Amet.. Mari Käis, AS Eesti Post.. Ilona Semidor, Raasiku Vallavalitsus.. Natalia Akerberg, Sindi Linnavalitsus.. Mari Viilop, Harku Vallavalitsus.. Enel Pungas, Siseministeerium.. Aire Leht, Siseministeerium.. Ervin Ambach, Põhja-Eesti Päästekeskus.. Priit Potisepp, Statistikaamet.. Diana Makarenko-Piirsalu, Statistikaamet.. Kristi Lehto, Statistikaamet.. Ethel Maasing, Statistikaamet.. Must OÜ, ADS käsiraamatu projekti meeskond.. Omavalitsuste ja riigiasutuste ametnikud, kelle õlul on igapäevane töö kohanimede ja koha-aadressidega.. Palju tänu ka kõigile neile, kes on aadressiandmete ja kohanimede valdkonna teemadel kaasa mõelnud ning aidanud vastavaid infosüsteeme ja õigusakte arendada.. Samuti täname kõiki, kes on neil teemadel koosolekuid ja teabeüritusi korraldanud.. Ilma nende inimesteta ei oleks ADS selline nagu ta täna on.. Aadressiandmete valdkond on mahukas ning tekitab rohkesti küsimusi kõigil, kes sellega tihedamalt kokku puutuvad.. Seepärast otsustas Maa-amet koostada aadressiandmete käsiraamatu, mis püüab pakkuda vastuseid enamikule tekkida võivatele küsimustele.. Näiteks on küsimusi, millele ei olegi nii lihtne lühidalt vastata.. Mis on vahet koha-aadressil ja aadressikohal?.. Kuidas määrata aadressid mitmele elamule, mis asuvad ühel maaüksusel?.. Kuidas adresseerida korruselamut, mis asub mitmel maaüksusel?.. Milline adresseerimissüsteem valida?.. Kuidas ma saaksin oma aadressi muuta?.. Kuidas kõige paremini tagada, et määratud aadress aitaks kohta üles leida?.. Miks peab koha-aadresse korrastama?.. Miks ei või jääda sama aadress, mis on kogu aeg olnud?.. ADS-i käsiraamatusse on koondatud suur hulk vajalikku teavet (juhiseid, näiteid, reegleid, jooniseid, õigusaktide selgitusi jm) kohanimede ja aadressiandmetega igapäevatöös kokku puutuvate inimeste jaoks.. Raamatu koostamisel on lähtutud peamiselt küsimustest, mis on üles kerkinud Maa-ameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste suhtluses aadresside ja kohanimede teemal.. See annab aadresside teemaga oma töös kokku puutuvatele ja muidu asjast huvitatud inimestele hea ülevaate Eesti aadressiandmetest.. Hulgaliselt on kasutatud Peeter Pälli, Evar Saare jt autorite materjale.. Täiendame käsiraamatut pidevalt ja kõige värskema versiooni hoiame alati kättesaadavana Maa-ameti kodulehel.. Aadressiandmete käsiraamatu sihtrühm on:.. kohaliku omavalitsuse üksuste ametnikud, kes tegelevad kohanimede ja koha-aadresside määramisega;.. erinevate andmekogude, registrite ja infosüsteemide haldajad ja registrikannete tegijad, kes tegelevad ka aadressiandmetega (nt ehitisregistri, rahvastikuregistri, äriregistri pidajad);.. erasektori infosüsteemide haldajad;.. taristu teenuseid (nt elekter, gaas, vesi, side) pakkuvate ettevõtete töötajad, kes tegelevad aadressiandmetega;.. haridusasutused, kus koolitatakse avaliku halduse või infosüsteemide haldamisega tegelevaid spetsialiste;.. avalikus sektoris töötavad inimesed, kelle igapäevatöös on oluline osa kohanimedel ja koha-aadressidel (nt päästeamet, politsei, kiirabi, statistikaamet);.. kinnisvara valdkonnaga tegelevad erasektori töötajad (nt maamõõtjad, notarid, kinnisvaramaaklerid, kinnisvaraarendajad, planeeringute koostajad);.. posti- ja logistikateenustega tegelevad inimesed;.. infotehnoloogia arendajad, kes arendavad aadressiandmeid töötlevat tarkvara;.. kõik inimesed, kes on huvitatud kohanimede ja koha-aadresside valdkonnast.. Aadress.. on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis.. Selles raamatus käsitleme üksnes geograafilisi aadresse.. (vt ka.. geograafiline aadress.. ).. Aadressiandmed.. on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti asukoht.. Siia hulka kuuluvad nii koha-aadressid kui ka näiteks aadressiobjekti ruumikuju.. Aadressiandmete süsteem.. (ADS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtse korralduse.. Aadressiandmete süsteem on ruumiandmete infrastruktuuri aluseks ja kindlustab andmekogude pidamist.. Aadressikoht.. on:.. teeseaduse § 2 tähenduses tee (edaspidi.. liikluspind.. ), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis.. Aadressikoha nime võib määrata ka tee lõigule;.. asulast väiksem maa-ala (edaspidi.. väikekoht.. - lühend.. vkt.. Väikekohas asuv tee võib olla kasutusel iseseisva aadressikohana liikluspinna tähenduses.. Aadressiobjekt.. on maaga seotud objekt, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist (vt ka.. geograafiline aadressiobjekt.. Selles raamatus käsitleme peamiselt liikluspindade ja väikekohtade kohanimede määramist ning maaüksuste, hoonete ja hooneosade adresseerimise küsimusi.. Aadressiobjekti asukoht maa suhtes ei muutu ajas ja seega on sellisel objektil olemas kindel asukoht geograafilises ruumis.. Ajalist muutumatust saab muidugi vaadelda suhtelisena inimelu kestust arvesse võttes, sest pikemate ajalõikude (aastasadade ja -tuhandete) vältel toimuvad muudatused kõigi objektidega varem või hiljem.. Aadressisubjekt.. on elusolend või ese, mille asukoht on muutuv (nt inimene, loom, lind, auto jne) ja mille asu-, elu-, tegevuskohta jne saab määrata aadressiobjekti kaudu, kus see elusolend või ese parajasti asub.. Aadressitoimingud.. on koha-aadressi määramine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning koha-aadressiga seotud aadressiandmete muutmine.. Näiteks kui hoonel ei ole koha-aadressi ning kohaliku omavalitsuse üksuse töötaja sisestab koha-aadressi koos vajalike andmetega ADS-i ja kinnitab selle, siis on aadressitoiming tehtud ja uus koha-aadress muutub ametlikuks.. EHAK –.. Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaator, mis on ette nähtud territoriaalse paiknevuse tähistamiseks.. EHAK-isse kantakse maakonnad, omavalitsused (linnad, vallad) ja asustusüksused (külad, alevid, alevikud, vallasisesed linnad).. Eksonüüm.. (väliskeelne nimi) – nimi keeles, millel ei ole vastaval alal ametlikku staatust (.. Berliin.. ,.. Varssavi.. Viin.. Helsingi.. Endonüüm.. (sisekeelne nimi) – riigis endas kasutatav kohalik ametlik nimi (.. Berlin.. Warszawa.. Wien.. Helsinki.. /.. Helsingfors.. Erilisand.. on lähiaadressi osa, mis koosneb aadressinumbrist (numberlisand) ja vajadusel sellele lisatavast eristavast numbrist või tähest (tähtlisand) ning korteri või muu hooneosa numbrist.. Lähiaadress ei või koosneda ainult erilisandist.. Näiteks.. Pikk tn 23a.. puhul on erilisand.. 23a.. , milles omakorda.. on numberlisand ja.. on tähtlisand.. Lähiaadressi.. Masina tn 56/2.. 56/2,.. mis koosneb krundi numbrist ja sellele kaldkriipsu järel lisatud hoonet eristavast numbrist.. ETAK (Eesti topograafia andmekogu).. – on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, millesse kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste ruumiandmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti.. ETAK-i väljundiks on topograafilised kaardid, mida kasutatakse näiteks Maa-ameti kaardirakendustes (hübriidkaart, põhikaart jne).. Gazetteer-.. teenus.. – on kas koha- või aadressinimistu veebiteenus, mida pakutakse erinevate kasutusõiguste ja otsingukomplektidega X-tee kaudu ja avalikes kaardirakendustes.. Gazetteer.. -teenuses on ühendatud tekstiline ja ruumilise asukoha otsingumootor võimalikult kiireteks päringuteks.. Näiteks kui avada.. aadressiandmete kaardirakendus.. ja teha seal aadressipäring, siis kasutataksegi vastavat.. gazetteer.. -teenust, mis võimaldab leitud tulemusi ka kaardil vaadata.. Geograafiline aadress.. (edaspidi.. aadress.. ) on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis.. Tegu on kõige laiemas mõttes aadressiga, mis on määratud füüsilisele reaalmaailma objektile.. Geograafilise aadressi mõiste defineerimine on oluline, eristamaks seda aadresside muudest tähendustest.. Näiteks kasutatakse mõistet "aadress" tavakeeles samuti võrguaadressi (ka IP-aadress), elektronposti aadressi või informaatikas mäluaadressi tähenduses.. Geograafiline aadressiobjekt.. aadressiobjekt.. ) on maaga seotud objekt, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist.. Näiteks on aadressiobjektid jõed, järved, mäed, majad, maaüksused jne.. Geograafilise aadressiobjektina käsitletakse üksnes selliseid maaga seotud objekte, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist.. Seega tegeleme selles raamatus peamiselt maaüksuste hoonete ja hooneosade adresseerimisega.. Geoportaal.. (Maa-ameti geoportaal) on veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu ruumiandmetele ning nendega seotud teabele ja teenustele.. Maa-ameti geoportaali haldab Maa-amet ja selle kaudu saab ligi nii kohanimeregistri, aadressiandmete süsteemi kui ka paljudele teistele teenustele.. Maa-ameti portaalis on eelkõige andmed ja teenused, mida haldab Maa-amet või mida haldab Maa-amet koostöös teiste riigiasutustega.. Lisaks on Maa-ameti poolt loodud ka Eesti geoportaal, mille kaudu on kättesaadavad teenused, mida pakuvad või hakkavad tulevikus pakkuma lisaks Maa-ametile kõik need teabevaldajad, kellel on INSPIRE direktiivist tulenev kohustus teha kättesaadavaks nende poolt hallatavad keskkonnaalased ruumiandmed.. Hargtäiend.. on kohanime täiendav osa, mis eristab korduvaid kohanimesid.. Suure-Jaani.. puhul on hargtäiend.. Suure.. (samuti.. Suur.. -Kaare tänav.. Vana.. -Võidu alevik.. jne).. Katastriüksus.. on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk (e maaüksus).. Katastriüksuste eristamiseks kasutatakse unikaalseid katastritunnuseid, millel on kindel struktuur.. Näiteks üks katastritunnus: 14504:099:0399.. Kinnistu.. on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus.. Kinnistu nimi.. (NB! mõiste esineb kahes eri tähenduses).. kinnistusraamatu esimesse jakku kantud maatüki (katastriüksuse) nimi.. , mille määrab kohalik omavalitsus.. See nimi on ühtlasi katastriüksuse lähiaadress.. Ühes registriosas võib olla mitu katastriüksust ja igal katastriüksusel võib olla erinev nimi ning ühte registriosasse kantud katastriüksused võivad asuda ka erinevates haldus- ja asustusüksustes;.. kinnistusraamatu registriosa pealkirja ossa kantud nimi.. , mille määrab kinnistu omanik sõltumatult omavalitsusest ja mis võib kokku langeda ühe või mitme sellesse registriossa kantud maaüksuse lähiaadressiga, kuid ei tarvitse ühegagi kokku langeda.. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number).. Soovitame kinnistu omanikel kinnistu registriosa nimi pealkirjast ära jätta, et vältida registriosa nime ja katastriüksuste lähiaadresside (sh nimede) erinevusega seoses tekkida võivat segadust.. Kinnistu registriosa eristamiseks on olemas registriosa number ning avalikus teabelevis kinnistu registriosa nime kasutada ei ole vaja.. Koha-aadress.. on territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressiobjekti tekstilis-numbriline kirje (nt.. Marja maakond, Mustika vald, Seemne küla, Mammu.. ;.. Taristu maakond, Rongi linn, Piilupardi linnaosa, Siku tn 26.. Kohanimeobjekt.. on looduslik või inimtekkeline geograafiline objekt, millele on määratud ametlik kohanimi.. Näiteks on kohanimeobjektid jõed, järved, mäed, orud, saared, bussipeatused jne.. Aadressisüsteemi seisukohast on kõige olulisemad kohanimeobjektid maakonnad, linnad, vallad, külad, alevid, alevikud, teed, liikluspinnad, väikekohad ja katastriüksused.. Kohanimi (e toponüüm).. on geograafilise objekti (nt asula, soo, mere, jõe vm) nimi.. Kohanimeobjektile õigusaktiga määratud nimi või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud nimi on.. ametlik kohanimi.. Nimeobjektil saab olla ainult üks ametlik kohanimi ja mõnel juhul ka üks ametlik rööpnimi (näiteks Tuksi / Bergsby küla).. Kui objektil on kasutusel veel nimesid, siis need on.. mitteametlikud kohanimed.. Näiteks Haanja vallas asub järv, mille ametlik nimi on.. Mäe-Tilga järv.. , aga rahvasuus on kasutusel ka mitteametlik nimi.. Valgejärv.. Liigisõna.. on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki, nt.. tänav.. linn.. mägi.. saar.. (.. Kullerkupu.. ,.. Pirita.. jõgi.. Karksi.. küla.. Maaüksuste, talude ja hoonete korral on liigisõna juurdemõeldav ja seda üldjuhul ei kirjutata ametlikesse registritesse ega kaartidele.. Männiku talu.. asemel määratakse ja registreeritakse katastriüksuse nimena.. Männiku.. , samal katastriüksusel asuv elamu registreeritakse ehitisregistris samuti nimega.. , mitte.. Männiku elamu.. Liikluspind.. on.. teeseaduse § 2 tähenduses tee (nt tänav, allee, põik jne), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis.. Aadressikoha nime võib määrata ka tee lõigule (vt ka.. aadressikoht.. Lähiaadress.. on koha-aadressi osa, mis koosneb väikekoha olemasolul selle nimest koos liigisõna ja erilisandiga (.. Vikerkaare vkt 3.. ), aadressiobjekti nimest (.. Raja.. ) või liikluspinna nimest, liikluspinna liigisõnast ja erilisandist (.. Kuuse tn 10.. Ka väikekohas võib olla omakorda liikluspindasid, sel juhul on lähiaadressiks väikekoha nimi, liikluspinna nimi ja erilisand (.. Päikese vkt, Pilve tn 4.. Maaüksus (maatükk).. on maa või veeala piiritletud osa.. Maaüksus ei pruugi olla katastris registreeritud.. Kui maaüksus registreeritakse katastris, siis nimetatakse teda katastriüksuseks.. Nimetuum.. on kohanimi ilma liigisõna ja hargtäiendita (nt.. Pärna.. allee.. Sõpruse.. puiestee.. Normaliseeritud koha-aadress.. koha-aadressi struktuurielementidest (e.. komponentidest) koosnev ja ärireeglitele vastav tekstiline aadress.. Andmekogudes on sageli sisestatud vabatekstilisi aadresse, millest inimene saab küll aru, kuid masintöötlusel võib ilmneda probleeme.. Näiteks pisike kirjaviga (.. Tartu.. asemel.. Tatru.. ) või struktuurielementide vales järjekorras esitamine (.. Mustivere küla, Muuga tee 1, Viljandimaa.. ) ei ole inimese jaoks üldjuhul probleem, kuid andmekogudes peavad andmed vastama kindlatele reeglitele, et neid saaks automaatselt töödelda.. Selleks viiakse nad normaliseeritud kujule (kindlas järjekorras, standardse kirjapildiga, kõrvaldatakse liigsed tühikud ning standardiseeritakse kirjavahemärkide ja lühendite kasutus).. Näiteks aadress.. Aia 16, Tallinn.. on normaliseeritud kujul:.. Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Aia tn 16.. Ortofoto.. on maapinna georefereeritud kujutis, mis on talletatud satelliitidel või lennuvahenditel asuvate sensorite abil.. Ortofotosid saab vaadata Maa-ameti.. geoportaalis.. X-GIS-i kaardirakendustes, olemas on metainfo pildistamise aja kohta ning on võimalik võrrelda eri ajal tehtud fotosid.. Paralleelaadressid.. on ühele aadressiobjektile määratud mitu koha-aadressi, mis on üksteise suhtes võrdsed paralleelaadressid.. Sageli määratakse linnades tänavanurgal asuvatele maaüksustele paralleelaadressid mõlema tänava järgi, nt.. Pikk tn 10 // Pargi tn 3.. Paralleelaadresse soovitame määrata üksnes vajaduse korral (majal on mitu peaust erinevatelt tänavatelt või maaüksusel asub mitu elamut), sest paralleelaadresside kasutamine on ebamugav ning võib mõnel juhul ka segadust tekitada.. on kellegi mälestuseks või austuseks määratud kohanimi, nt.. Oskar Lutsu tänav.. Pühendusnimede hulka ei ole soovitatav kasutusmugavuse tõttu väga suureks paisutada.. Lugupeetud inimeste austamiseks on palju teisigi võimalusi.. Riiklik kohanimeregister (KNR).. on riiklik register, mille pidamise eesmärk on teabe kogumine ja registreerimine Eesti kohanimede kohta, selle töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine.. Vastutav töötleja on Siseministeerium, volitatud töötleja Maa-amet.. (KNR-iga saab tutvuda avalike rakenduste kaudu:.. ja.. päringurakendus.. Ruumiaadress.. on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse aadressiobjekti ruumikujude ja haldus- ning asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel.. Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.. Ruumiandmed.. on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.. Ruumikuju.. on ruumiobjekti geomeetriline kuju.. Ruumiandmekogus ei ole näiteks mitte maja ise, vaid andmekogus hoitakse tema ruumikuju.. Ruumiobjekt.. on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis.. Rööpnimi.. on erandjuhtudel määratav teine kohanimi (nt külanimi.. Aulepa.. /.. Dirslätt.. Nimeobjektil, mis ei ole haldusüksus, tänav ega väljak, võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi.. Rööpnime määramiseks peab kohalik omavalitsus taotlema nõusolekut regionaalministrilt.. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult.. Talu.. on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kooslustega (nt soo, ka osa metsa) koos nende elanikega (sealhulgas koduloomade ja metsloomadega).. Talu võib olla naturaalmajanduslik või spetsialiseeruda mõne põllumajandus-, loomakasvatus- või aiandussaaduse tootmisele.. Tänapäeval on paljud talud spetsialiseerunud turismile.. Mõningatel juhtudel nimetatakse taluks ka suuremat äriettevõtet, mille tegevus ei ole enam eelkirjeldatuga kooskõlas vaid on tunduvalt laiem (nii territooriumi, töötajate arvu kui ka tegevusvaldkondade osas), sel juhul on pigem tegu äriettevõtte nimega, mille nime kasutamine on juba palju laiem ega ole seotud kindla kohaga.. Üldiselt on tänapäeva talu käsitletav nii majandusüksusena kui kindla kohanimeobjektina.. Segaduste vältimiseks jäetakse liigisõna "talu" ametlikest kohanimedest pigem välja.. Tavasuhtluses ja nt kirjaümbrikutel võib seda julgesti kasutada.. Samas tuleb arvestada, et kaugeltki mitte kõiki hajaasustuses olevad inimeste elukohti ei saa automaatselt nimetada taludeks.. on koha-aadress, mille tekstilis-numbriline kuju on unikaalne samaliigiliste unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide lõikes.. Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil ei või olla sama koha-aadress (näiteks ei või olla sama aadress kahel elamul).. Väikekoht.. on asulast väiksem maa-ala (nt paik, kant, piirkond, aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu jne), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis.. Väikekoha lühend on.. vkt.. X-GIS.. on avatud standarditele tuginev terviklik ja laiendatav kaardiserver, mille baasfunktsionaalsusele saab vastavalt vajadusele konfigureerida juurde lisavõimalusi, lisada uusi andmekihte ja koostada.. kaardirakendusi.. X-GIS-is on realiseeritud nii aadressiandmete kui ka kohanimeregistri kaadirakendused.. X-tee.. on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht.. Aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri andmete kohta on loodud suur hulk erinevaid X-tee teenuseid nii andmete tarbijatele kui ka andmete esitajatele.. – 1.. jaanuaril 2008.. a jõustus Vabariigi Valitsuse 20.. detsembri 2007.. a määrus nr 251 "Aadressiandmete süsteem" (edaspidi.. ), mis sätestab aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted.. Aadressiandmete süsteemi haldamisega tegeleb Maa-ameti aadressiandmete osakond.. Ettevalmistamisel on uus aadressiandmete süsteemi määrus vastavalt ruumiandmete seaduses olevatele volitusnormidele.. Keeleseadus.. –.. vastu võetud 23.. 02.. 2011.. a (RT I, 18.. 03.. 2011,1), jõustunud 1.. 07.. Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.. Keeleseaduse § 3 määratleb eesti keele staatuse:.. (1) Eesti riigikeel on eesti keel.. (2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.. (3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.. Keeleseadusest tulenevalt peavad Eesti koha-aadressid vastama eesti keele reeglitele, samuti peab vastama reeglitele õigusaktide sõnastus.. Koha-aadressides ja kohanimedes on lubatud kastutada murdekeelseid sõnu, sest ka murded on eesti keele osa.. Eesti kirjakeele normi rakendamise kord.. – Vabariigi Valitsuse 9.. juuni 2011.. a määrus nr 71.. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus.. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.. –.. vastu võetud 5.. 2003.. a (.. RT I 2003, 73, 485.. ), jõustunud 1.. 2004.. Viimane seadusemuudatus jõustus 01.. 2013.. Kohanimeseadus reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve tegemist.. Seadusemuudatuses täpsustatakse.. katastriüksuste kohanimede nõudeid.. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord.. Vabariigi Valitsuse 22.. juuni 2004.. a määrus nr 226.. Kohanime vormistamise ja kasutamise kord.. regionaalministri 19.. juuni 2013.. a määrus nr 6.. Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus.. – vastu võetud Vabariigi Valitsuse 3.. septembri 2004.. a määrusega nr 289 (.. RT I 2004, 67, 461.. ), jõustunud 19.. 09.. Nimeobjektide liigitus.. regionaalministri 17.. a määrus nr 4, jõustunud 1.. Määrusega kehtestatakse kohanimeregistri nimeobjektide liigitus.. Pühendusnimede määramise kord.. a määrus nr 227, mis defineerib mõiste "pühendusnimi" ning kinnitab pühendusnimede määramise alused.. Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine.. – Vabariigi Valitsuse 17.. a korraldus nr 430-k, mille kohaselt määratakse nimeteaduslikuks usaldusasutuseks Eesti Keele Instituut.. Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava tähetabeli kehtestamine.. – haridus- ja teadusministri 20.. novembri 2008.. a määrus nr 64, millega kinnitatakse tähetabel Eesti kohanime kirjutamiseks vene tähestikus.. Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse (EKI) ekspertiis.. Haldusmenetluse seadus.. vastu võetud 6.. 06.. 2001.. RT I 2001, 58, 354.. 01.. 2002.. Haldusmenetluse seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.. Teeseadus.. vastu võetud 17.. 1999.. RT I 1999, 26, 377.. ), jõustunud 23.. Teeseadus sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest.. Muu hulgas reguleerib teeseadus ka teede tähistamise siltide ja suunaviitadega.. Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord.. vastu võetud teede- ja sideministri 15.. detsembri 1999.. a määrusega nr 71 (RTL, 04.. 2000, 17, 222), jõustunud 01.. Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord reguleerib täpsemalt teede siltide ja viitadega tähistamise reeglid.. Eelviitade ja suunaviitadega tähistatakse liiklejatele kohale jõudmiseks ja õige tee valikuks vajalikku infot.. Kohanimetähist kasutatakse selleks, et näidata saabumist tähistatud sihtpunkti.. vastu võetud 15.. 2000.. RT I 2000, 92, 597.. Maakatastriseadus.. – vastu võetud 12.. 1994.. a (RT I 1994, 74, 1324), jõustunud 8.. a (v.. a § 3, mis jõustus 1.. 1995.. a).. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus.. – vastu võetud 22.. a (RT I 1995, 29, 356), jõustunud 27.. a, osaliselt 1.. Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord.. – vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25.. novembri 2004.. a määrusega nr 335 (.. RT I 2004, 82, 550.. ), jõustunud 05.. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.. – vastu võetud 2.. 1993.. a (RT I 1993, 37, 558), jõustunud vastavalt §-le 67.. Ehitusseadus.. a seadusega (.. RT I 2002, 47, 297.. ), jõustunud vastavalt §-le 102.. RT I, 28.. 2011, 2.. ), jõustunud 10.. ADS-i määruse seletuskiri.. avab.. aadressiandmete süsteemi.. määruse sätteid, andes lisaselgitusi ja näiteid.. Digitaalsete halduspiiride tekkelugu.. selgitav materjal, millest saab ülevaate kuidas haldus- ja asustusüksuste piirid on tekkinud ning viited õigusaktidele mis reguleerivad haldus- ja asustusüksuste piiride muutmist.. Ruumiandmete seaduse seletuskiri.. – avab ruumiandmete seaduse sätteid, andes lisaselgitusi.. Kohanieseaduse ja kinnistusraamatu seaduse muutmise seletuskiri.. - annab selgitused 2013 aasta märtsis tehtud muudatustele kohanimeseaduse ja kinnisturaamatu seaduse sätetes.. ADS-i kontseptsioon.. selgitas algset aadressiandmete süsteemi ülesehitust kontseptuaalsel tasandil.. Alates 2007.. aastast seda dokumenti enam ei täiendata.. ADS-i spetsifikatsioon.. analüüsidokument, mille alusel on ADS-i haldussüsteem praeguseks välja ehitatud.. Annab detailse kirjelduse süsteemi ja X-tee teenuste kohta.. Seda dokumenti täiendatakse pidevalt vastavalt tehtud tarkvaraarendustele.. Üldisednõuded kohanimedele on sätestatud.. kohanimeseaduses.. ja teistes õigusaktides.. Kuid keerukamatel juhtudel on abiks ka head nõuanded, millest suur osa on ka käesolevas raamatus kirjas (vt alates peatükist.. "Kohanimele esitatavad nõuded".. Sooviusi kohanimede valiku kohta annab.. Siseministeeriumi.. valitsemisalas tegutsev 15-liikmeline.. kohanimenõukogu.. Kohanimenõukogu on nõuandev organ kohanimekorralduse probleemide läbitöötamiseks ning selleteemalise tegevuse suunamiseks.. Lisaks annab soovitusi ning eksperthinnanguid.. Eesti Keele Instituut.. , kes annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus.. Valik aastatel 1997-2008 välja töötatud juhendmaterjale (samad põhimõtted kajstuvad ka käesolevas raamatus):.. Tänavanimede nõuannet.. juunil 2004.. a kohanimenõukogu heaks kiidetud soovitused tänavanimede määramise kohta.. Praeguseks pisut aegunud, kuid nimede valiku üldpõhimõtted ei ole muutunud.. Käsiraamatus avame teemat ajakohasemas võtmes.. Väikekohtade nimetamise soovitused.. aprilli 2008.. a kohanimenõukogu heaks kiidetud soovitused väikekohtade nimede määramise kohta.. Soovitused talunimede fikseerimiseks.. Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni 25.. a pöördumine kohalike omavalitsuste poole, milles antakse soovitusi.. talunimede.. (eelkõige maaüksuste nimede) valikuks.. Enamik nendest soovitustest on endiselt asjakohased.. Eesti kohanimede õigekirjast.. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus Võrumaa kohanimede kirjutamiseks ning kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reeglid.. (Keel ja Kirjandus 1/1997, lk 41–42, elektrooniliselt:.. http://www.. eki.. ee/knn/.. https://www.. siseministeerium.. ee/25477/.. Tähelepanekuid ja soovitusi katastriüksuste nimede korrastamiseks.. – näitlik dokument, mille on koostanud Maa-ameti töötajad abiks omavalitsustele katastriüksuste koha-aadresside korrastamisel.. Sisuliselt sama materjali leiab ka käesolevast raamatust.. Soovitusi riigimaanteid teenindavate katastriüksuste nimede kohta.. – Maanteeameti ja Maa-ameti koostöös valminud juhenddokument omavalitsustele riigimaanteid teenindavate maaüksuste nimede määramisel.. Põhimõtteid katastriüksuse nime määramiseks raudteemaa katastriüksusel.. – Eesti Raudtee AS-i ja Maa-ameti koostöös valminud juhenddokument omavalitsustele raudteid teenindavate maaüksuste nimede määramisel.. Põhimõtted katastriüksuse nime määramiseks RMK valduses olevatel katastriüksustel.. – Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Maa-ameti koostöös valminud juhenddokument omavalitsustele RMK valduses olevate maaüksuste lähiaadresside määramisel.. Veeteede Ameti soovitused navigatsioonimärkide katastriüksustele nime määramiseks.. – Veeteede Ameti ja Maa-ameti koostöös valminud juhenddokument omavalitsustele navigatsioonimärke teenindavate maaüksuste nimede määramisel.. Põhimõtted katastriüksuste lähiaadresside (sh.. nimede) määramiseks AS Eesti Gaasi valduses olevatele katastriüksustele.. – AS Eesti Gaasi ja Maa-ameti koostöös valminud juhenddokument omavalitsustele AS Eesti Gaasi valduses olevate maaüksuste lähiaadresside määramisel.. Kohanimenõukogu kodulehekülg:.. www.. ee/knn.. Kohanimekorraldus:.. ee.. ee/5934/.. Kohanimed internetis:.. ee/knn/lingid.. htm.. ;.. ee/nimeselts/bib.. Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas.. (AVKA).. Aadressiandmete info Maa-ameti geoportaalis.. Aadressiandmete.. Kohanimeregistri info Maa-ameti geoportaalis.. Kohanimeregistri.. Korduma kippuvad küsimused.. ajakirjandusest.. Kohanimede ja koha-aadresside määramisel ja korrastamisel ning õigusaktide sõnastamisel tekib sageli keelelisi küsimusi.. Sel puhul on abiks Eesti Keele Instituut.. Keelenõuanne töötab igal tööpäeval kl 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731, küsimustele saab vastuseid otsida ka aadressil.. ee/keeleabi/.. Küsimusi võib esitada ka kirjalikult.. Keelenõuanne on tasuta.. on üks.. ADS-i määruse.. kehtestamise alus.. Lisaks on jõustunud ka.. ruumiandmete seadus.. , millele ADS tugineb.. Andmekogude seadus määratleb ADS-i riigi infosüsteemi tugisüsteemina ning annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada ADS-i määrus.. Ühtlasi paneb avaliku teabe seadus kohustuse kõigile riigi infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele liidestuda kõigi tugisüsteemidega (sealhulgas ADS-iga).. sisaldab järgmisi olulisi sätteid:.. ADS on ruumiandmete infrastruktuuri põhikomponent ning ühtlasi on ADS ruumiandmete infrastruktuuri alus ja kindlustab andmekogude pidamist, seadus reguleerib ADS-i haldamise üldpõhimõtteid;.. ADS-i toimimise seisukohast olulisemate mõistete määratlused;.. millistele objektidele tuleb koha-aadress määrata, milline on koha-aadressi struktuur ja üldnõuded koha-aadressi määramisele;.. koha-aadressi määraja on kohalik omavalitsus, kes ühtlasi vastutab koha-aadresside korrastamise eest;.. koha-aadresside määramise korra üldpõhimõtted;.. järelevalvet koha-aadressi määraja üle teeb Maa-amet.. Maa-ameti eesmärk ei ole tegeleda eelkõige järelevalvega.. Pigem anname omavalitsustele suuniseid ning abistame igati sobivate koha-aadresside määramisel.. Paraku näitab senine praktika, et mitte kõik omavalitsused ei soovi koostööd teha, ja sel juhul tegeleme ka järelevalvemenetlustega.. riigiteataja.. ee/akt/128022011002.. a määrus nr 251 „.. ”.. ADS-i määruse eesmärgid:.. luua keskne aadressiandmete süsteem;.. kehtestada koha-aadresside standard;.. defineerida mõisted;.. kehtestada tähtajad.. Ruumiandmete seaduse alusel on uus ADS-i määruse eelnõu Maa-ameti poolt välja töötatud 2011.. aasta lõpuks.. Eelnõu kohaselt on määrusest välja jäetud need sätted, mis on ruumiandmete seaduses.. Mõningaid regulatsioone on muudetud vastavalt aadressiandmete korrastamise töös ette tulnud juhtumitele ning kohalike omavalitsuste ettepanekutele.. Hetkel kehtib veel vanaredakstioon mis ei ole ruumiandmete seadusega kooskõlas.. Kui määruse säte on seadusega vastuolus, siis kehtib seaduse regulatsioon.. Ruumianmdete seaduse ja ADS määruse sätetest tulenevalt teeb Maa-amet järgmist:.. suunab ja juhendab kohalike omavalitsuste töötajaid aadresside määramisel ja korrastamisel;.. koostab juhendmaterjale (õppevideod, kirjalikud juhendid ja slaidid);.. korraldab koolitusi;.. valmistab ette aadressiandmete korrastamise menetlusi Aadressiandmete menetlusrakenduses;.. teeb kvaliteedikontrolle, juhib koha-aadressimäärajate tähelepanu vigadele;.. loob tehnilised eeldused aadressiandmete korrastamiseks (korraldab ADS-i infosüsteemi tarkvara arendustöid ning andmete automaattöötlusi mis vähendavad omavalitsuste käsitöö mahtu).. Kohanimeseaduses.. on sätestatud: valdkonnas kasutatavad põhimõisted (kohanimi, liigisõna, nimetuum, hargtäiend, kohanimeobjekt jne), kohanime määramise regulatsioon, nõuded kohanimedele, kohanimede kasutamise, kohanimeregistri pidamise regulatsioon, kohanimenõukogu ja nimeteadusliku usaldusasutuse peamised ülesanded, nimevaidluste lahendamine ja järelevalve ning vastustus.. Kohanimeseaduse kehtiva redaktsiooni (alates 1.. juuli 2013) kohaselt on kohanime nõudvad objektid:.. haldusüksus;.. osavald ja linnaosa;.. asustusüksus;.. aadressikoht ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks tee, tänav, väljak, väikekoht;.. raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam;.. maaüksus, välja arvatud allpool toodud juhtudel.. NB!.. 01.. 2013 jõustus kohanimeseduse muudatus, millega täpsustati.. Kohanime ei ole vaja määrata katastriüksustele:.. mida adresseeritakse aadressikoha (näiteks tänava või väikekoha) järgi;.. mis on tehnilist objekti (taristu rajatisi) teenindavad;.. mis asuvad hajaasustuses ja millel ei paikne hooneid (näiteks metskondade maaüksused).. mis ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.. Kokkuvõtteks saab öelda, et kohanimekohustus on pigem erand, mis kehtib hajaasustuses asuvatele maaüksustele, millel asuvad hooned – need on tavatähenduses nt talud (väike maamajand) või muud hoonestatud maaüksused (hajaasustuses asuvate eramute või suvilate maa vmt).. Hoonestatud maaüksuse lahustükid (põllu ja metsatükid) võivad omada kas hoonestatud maaüksusega sama nime või olla ilma lähiaadressita.. Kohanime ei vaja ka sellised maaüksused, mis ei moodusta eraldiseisvat kinnisasja ja mis kuuluvad kokku ühega naaberüksustest.. Samas jääb kehtima põhimõte, et kui kohanimi määratakse kohanime kohustuseta üksusele, peab kohanimi ikkagi kohanime nõuetele vastama.. Uue redaktsiooniga jäeti Kohanmeseadusest välja ka kinnistu mõiste, sest see tekitas pigem segadust (vt lisaks peatükki „.. ”).. Kohanimemääraja oma haldusterritooriumile jäävale nimeobjektile on üldjuhul kohalik omavalitsus, kes korraldab kohanime määramise, tehes vastava otsuse kas omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku ettepanekul.. Mikk Sarv on öelnud, rääkides oma blogis ökoloogilisest jalajäljest:.. … on oluline veel peatuda sellel, kuidas maa ja maastik inimest kõnetavad.. Selle kahekõne jäljeks on kohanimed ning inimeste jaoks olulised ja väega paigad maastikus.. Maa vajab inimest samuti, nagu inimene vajab maad.. Kohanimed ja aadressiandmed on sidusandmed enamiku teiste valdkondade andmete vahel.. Mis tahes valdkonna teenuse või andmetega tegeletakse, varem või hiljem tekivad küsimused kus? ja kuhu?.. Võib küll arvata, et tänapäeva maailmas saab enamiku asju ära ajada ilma kuhugi kohale minemata interneti teel, kuid niipea kui tegu on reaalse inimesega, kellel on vaja kuhugi minna, või esemega, mida on vaja kuhugi viia, tulevad ikkagi mängu samad küsimused.. Masinatega andmete töötlemisel ei ole oluline, kas aadressiks märgitakse mingi suvaline sümbolite jada või kaunis sõna.. Samas on inimese jaoks vägagi tähtis, mis on tema aadress, mille järgi teda leitakse.. Keegi ei soovi, et tema aadressil oleks halvustav kõla.. Sageli soovitakse näiteks arvu 13 vältida.. Seepärast ei ole suvaline sümbolite jada aadressi asemel inimeste maailmas kuigi hea lahend.. Ja selleks ongi vaja kohanimesid ja koha-aadresse.. Kuna koha-aadress ei ole kellegi isiklik omand, vaid kuulub avalikku ruumi, teenindades nii objekti omanikku kui ka kõiki teisi inimesi, kes selle objekti andmeid kasutavad, siis ei saa väita, et kehtib maa- või majaomaniku piiramatu võim kohanime või koha-aadressi valikul.. Arvestama peab ka avalike huvidega ja seadustega.. Kuigi kohanime roll on eelkõige koha tähistamine, siis saame lisaks öelda ka, et Eesti riik on põhiseaduse kohaselt loodud muu hulgas ka eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise eesmärgiga.. Seega peab ka kohanimede ja koha-aadresside valikul järgima nii keele kui ka kultuuri nõudeid, sest nad on avaliku keeleruumi osa.. Kohalikel elanikel on teemärgid n-ö veres ning nad ei vaja oma tuntud keskkonnas liikumiseks mingeid aadresse.. Kellelgi ei ole ju tuttavas ümbruses liikumiseks vaja maakaarti ega kompassi.. Iga inimene oskab orienteeruda muudegi märkide järgi, kui seda on kuskil kirjas olevad andmed.. Isegi tundmatus ümbruskonnas saab liikuda, lugedes vahetult loodust ennast ja asjadele nimesid panemata.. Rändlinnud leiavad samuti kohad üles ilma kohanimesid teadmata ja sõnu kasutamata.. Niipea kui aga mängu tulevad inimühiskonna loodud keerukamad ülesanded ja võõras keskkond, kus tuleb koht üles leida, peab kasutama ka sõnu.. Siinjuures võib teatud juhtudel piisata sellistest teadmistest, et tädi Maali elab suure tamme juures kollases majas, selle juures on lapiline kuri koer ja lõhnav floksipeenar ning talvel kolib tädi Maali linna õe juurde.. Küsi küla vahel kellelt tahad, kõik võivad seletada, mingeid aadresse siin vaja ei ole.. Tänapäevane elutempo ei võimalda pidevalt kohalike inimeste küsitlemisega tegeleda, vaid eeldab juba kogutud info olemasolu registrites ja kaartidel.. Lisaks on maal inimasustus üsna hõre ja küsida ei ole kelleltki, samuti võib olla vaja kohale minna öösel, kui inimesi liigub väga vähe.. Sageli on ülimalt oluline koha.. kiire.. ülesleidmine.. Näiteks kui on vaja seletada kiirabiauto juhile, kus tädi Maali elab, siis on väga tähtis suuta seostada asukohta looduses kaardiga, mida kiirabi kohalejõudmiseks kasutab.. Ühtlasi on seejuures suureks abiks, kui kaardil on õiged kohanimed ja ka koha-aadressid, sest just kohanimed ja koha-aadressid on need andmed, mille abil inimesed kaartidelt kohad üles leiavad ilma, et oleks vaja rääkida suurest tammest, kurjast koerast ja floksipeenrast.. Samuti on oluline, et kaardil olev nimi oleks ka kohalikele inimestele teada.. Nimed teeb meeldejäävaks aga see, kui need antakse kohta tõeliselt iseloomustava teabe alusel ja kui neid kasutatakse pikka aega ning mis kõige olulisem:.. tähistatakse ka looduses vastavate siltidega.. Sageli väidetakse, et kõik on juba 20 aasta jooksul välja kujunenud, ega taheta midagi muuta.. Soovitame vaadelda asju pikemas perspektiivis.. Järgida tuleb põhimõtet, et hästi tehtud asjade korral on need kasutuskõlblikud ka 200 aastat ja rohkemgi peale valmistamist ega tekita kellelegi lisaprobleeme, samas kui läbimõtlemata ajutised lahendused, mis esmapilgul kuidagi töötavad, tekitavad kõigile, kes nendega kokku puutuvad, kui mitte tõsiseid probleeme, siis vähemalt hämmingut ja arusaamatusi.. Kui puhtalt seadustest tulenevad nõuded kõrvale jätta ja vaadelda aadresside korrastamise vajadust lihtsalt terve mõistuse seisukohast, siis võiksime piltlikult välja tuua mõned eluvaldkonnad, kus koha-aadressi kohaleviiv funktsioon on inimelude, vara, riigi toimimise, oodatud külaliste kohalejõudmise, postisaadetiste sihtkohta jõudmise, turisminduse toimimise ja muu jaoks kriitilise tähtsusega.. Lõpuks võime tõdeda, et ainul juhul, kui teil on ükskõik, kus te viibite, ei ole koha-aadress ega kohanimi vajalikud.. Iga inimene puutub elus kokku paljude kohanimede ja aadressidega.. Seepärast arvab ka enamik inimesi, et need on iseenesestmõistetavad asjad, mille üle pole vaja mõelda – nii nagu keel, mida räägid, maa, millel käid, aeg, milles kulged, õhk, mida hingad jne.. Need on olulised, aga kuna kõik teavad, mis need on, siis mingeid küsimusi ju tekkida ei saa.. Kuidas siiski tagada, et kohanimed ja koha-aadressid täidaksid kohaleviivat funktsiooni ja samas sobiksid ka kultuuriliselt keskkonda? See nõuab olulisel määral süsteemset mõtlemist ning valdkonna ja piirkonna ajaloo ja kultuuri põhjalikku tundmist.. Kindlasti eeldab see ka valdkonna mõistetest ühtset arusaamist.. Seepärast ongi käesolev käsiraamat kirjutatud.. Aadressiandmete korrastamisel tekib hulgaliselt küsimusi ja probleeme.. Käsitleme neist mõningaid.. Nimed ja numbrid siltidel elavad oma elu ning tekitavad segadust ja takistusi andmete korrastamisel.. Mõistetes valitseb jätkuvalt korratus ja seetõttu ei ole suhtluspartnerile (näiteks omavalitsuse ametnik või maaomanik) sageli arusaadav, millest üldse jutt käib.. Osa andmeid ei ole üheski registris registreeritud, vaid on ainult kohalikele inimestele teada, seega ei ole need andmed kaasatud ühtsesse süsteemi ning seepärast jääb osa analüüside ja otsuste tegemiseks vajalikku teavet puudu.. Aadressiandmed ja kohanimed kuuluvad üldise kultuuri hulka ning olukorda saab muuta üksnes üldise teadlikkuse kasvu kaudu nagu iga teisegi valdkonna puhul.. Ametlik aadress on kohaliku omavalitsuse määrata, sildid majadele paneb enamikus omavalitsustes iga omanik ise (vastavalt omavalitsuse poolt kehtestatud regulatsioonile).. Paar näidet selle kohta, kuidas inimesed oma aadressi suhtuvad:.. Ilmekalt näitab inimese suhtumist koha-aadressidesse, kohanimedesse ja ilmselt veel pajudesse asjadesse tema postkast.. Siinkohal üks näide:.. Võtab aega, et inimeste suhtumist ja arusaamu muuta, kuid ühiste jõupingutustega on see siiski võimalik.. Õigete siltide ja viitade panemine aianurkadele, postkastidele, hoonetele, trepikodadele ja korteritele on ülimalt oluline.. Tegu ei ole formaalse küsimusega, vaid need sildid võivad päästa inimelusid – seda kinnitab päästeamet meile igal kohtumisel.. Eestis valitseb olukord, kus majade tähistus on suuresti puudulik, selle tagajärjel ei jõua abistajad aga tihti piisavalt kiiresti abivajajani.. Abistajad võivad olla nii kiirabi, päästemeeskond kui ka politsei.. Maa-amet üritab aidata sellele probleemile lahendusi leida, kuid esialgu piirdutakse eelkõige teavitustööga.. Loodame, et appi tulevad ka kodanikualgatuslikud tegevused, näiteks „Teeme ära” kampaania.. Tulevikus on kavas see oluline valdkond siiski ka seadustega reguleerida.. Nii nagu kunagi hakati suitsutaredele korstnaid ehitama ja põllu peal käimise asemel kemmergukultuuri edendama, on saanud täissuitsetatud kontoritest ja baaridest puhta õhuga ruumid, autodes kasutatakse laste turvatoole jne.. See kõik on võtnud oma aja, kuid praegu on need asjad juba iseenesestmõistetavad.. Soovime jõuda ka selleni, et koha-aadress ja kohanimi ning silt viiksid kohale.. Veel üks näide elust enesest, kuidas valdkonna asjatundjad on kohanime küll määranud, kuid elus see ikkagi päris nii ei juurdu, nagu kunagi paika pandi.. Kui küsida inimestelt, mis jõgi voolab läbi Tartu, siis enamik vastab, et tegu on Emajõega.. Kõik, kes on maanteed mööda Tallinnast Tartusse sõitnud või vastupidi, on näinud silti:.. See silt peaks olema ilma sõnata „SUUR”.. Ametlikult on kohanimeregistri andmetel Eestis olemas Väike Emajõgi ja Emajõgi.. Seda teab ka enamik inimesi, kuid silt tekitab paljudes kahtluse: äkki ma tean valesti, äkki on ametlik nimi Suur Emajõgi?.. Siltide kaudu kinnistuvad paljud nimed inimeste mällu.. Seega võib sildi kirjutaja osutuda tunduvalt tähtsamaks kohanimemäärajaks kui kõik selleks valitud ja seatud asutused ja inimesed koos oma teooriate, raamatute ja registritega kokku.. Seepärast on oluline, et kui mingi nimi või aadress kehtestatakse, muudetaks ära ka vastavad sildid ja viidad ning paigutataks vajaduse korral ka uusi.. Vastasel juhul ei tarvitse nimi ja aadress ikkagi toimida.. Teeseaduse kohaselt peab sildid ja viidad teedele paigutama ja kohanimed kirjutama vastavalt kohanimeregistris olevale nimekujule.. Loodame, et ka eeltoodud näitest saame varsti rääkida mineviku vormis.. Sageli leiavad inimesed, et aadressi ei saa muuta sest sildid on juba olemas ja uute tegemine on kallis.. Siltide paigutamine hoonetele on ülitähtis kiireks koha leidmiseks.. Toome paar näidet siltidest, mille paigaldamine ilmselt ei olnud kulukas kuid koha leiab nende abil hõlpsasti (kuigi siltide ilu jätab ilmselt soovida):.. Eratee algusesse on paigutatud viide, mis näitab millise numbriga hooneteni selle kaudu pääseb.. Mõnikord on silt küll paigaldatud, kuid selle eest ei ole hiljem hoolt kantud.. Sellisel juhul ei tarvitse hooneid enam üles leida.. Pealegi peab arvestama, et taoline ligipääsule viitav silt oleks nähtav mõlemalt poolt tulijale.. Selline silt postkastil ei maksa ilmselt omanikule kuigi palju, kuid toimib koha leidmisel väga edukalt.. Jällegi väga hästi toimiv, kuigi mitte väga kena silt majal aitab kohta edukalt leida.. Mõnikord on tuntud objektide aadressiks ka hajaasustuses määratud liikluspinna järgne aadress, kuigi enamus inimesi teavad kohta ikka pigem selle objekti nime järgi (seda aga koha-aadressi ei kajastata).. Ilmselt Eesti suurima numbriga eluhoone on Tutermaal.. Samas on omavalitsus määranud ka kohalikele teedele liikluspinna nimed, mille järgi aga paraku ei ole adresseeritud ühtegi hoonet ega maaüksust.. Sama hoone üks sissekäikudest, mille kaudu pääseb korteritesse.. Sildi võib paigutada ka akna taha – nõnda ei ole karta selle hävimist loodusjõudude ega ka vandaalitsejate tegevuse tagajärjel.. Samuti on taoline silt ilmselt mõnevõrra odavam maja seinale paigutatavast sildist.. Hajaasustuses on tavaliselt aadressideks nimed.. Kuigi ametlikus koha-aadressis juurdemõeldavat sõna nagu „talu“ välja ei kirjutata, siis postkastile ja näiteks kirjaümbrikule võib selle julgesti kirjutada.. Ühe suure probleemide grupi moodustavad sellised juhtumid, kus ühel maaüksusel asub mitu eluhoonet.. Näiteks Raadiku tn 8 Tallinnas.. Ehitisregistris ja seega ka ADS-i infosüsteemis on kõigil sellel maaüksusel paiknevate hoonete aadressiks Raadiku tn 8.. Andmed hoonete siltidel ja andmekogudes ei kattu, sest inimesed teavad olevat hoonetel erinevad aadressid: Raadiku tn 8/1; Raadiku tn 8/2 jne.. Neis hoonetes ei pruugi inimesed õigeaegselt politsei või päästeteenistuse abi saada, sest teatavad oma aadressi majadele paigutatud siltide järgi.. Samas ei leia neid andmeid vastavatest registritest, sest omavalitsus ei ole neid registritesse sisestanud.. Hoonetel olevad sildid ei lähe kokku registrites olevate andmetega ja sageli juhtub, et nende majade elanike post satub valesse postkasti.. Sageli valitseb inimeste arusaamades suur segadus, kui räägitakse kohanime ja koha-aadressiga seonduvatest mõistetest.. Koha-aadressina mõistetakse ja kasutatakse segiläbi alljärgnevat.. Talu nimi.. Talu on Eestis laialt levinud liigisõna maal asuvale majapidamisele (eluhoone koos kõrvalhoonete ja maaga).. Kuna liigisõna "talu" ei ole lävi ajaloo kaartidele ega registritesse kantud, siis on ta traditsiooniliselt juurdemõeldav, ega vaja ka tänapäeval ametlikes aadressides välja kirjutamist.. Seega talu nimi ei ole sageli üheski registris kirjas ja eksisteerib pigem traditsioonides ja inimeste teadvuses, mõnikord ka ettevõtete nimedes ja siltidel.. Kui analüüsida näiteks Äriregistrisse kantud ettevõtete nimesid, milles esineb sõna "talu" siis selliseid on kokku umbes 4700.. Nede hulgast ainult 1/5 on sellised, mis on sama nimega leitavad ka aadressiandmete süsteemist maaüksuste nimedena.. Seega saaemgi väita, et kuna registrites talu nime enamasti ei registreerita ja asukohaga kaardil ei seostata, siis ei saa seda kasutada koha leidmiseks.. Äriregistri näitel võib talu nimi.. juhuslikult.. kokku langeda katastriüksuse nimega – sel juhul saab seda nime kasutada aadressiandmetes.. Sageli (4/5 juhtudest) on aga talu nimi ja katastriüksuse nimi täiesti erinevad:.. Tänapäevases käsitluses on talu pigem majandusüksus mis võib aga ei pruugi olla ühe pere omandis.. Samuti ei tegutse tänapäeval sellised majandusüksused mitte ühes kohas vaid kasutavad oma tegevuses paljude erienvate nimedega maaüksusi.. Seega ei saagi talu kui majandusüksust seostada ainult ühe kohanimega.. (vt lisaks peatükki ".. ").. Samas on oluline rõhutada, et liigisõna "talu" lisamine maal asuva maaüksuse (elupaiga) nimele on täiesti loomulik käitumine ning see, et seda liigisõna registritesse ega kaardile ei kanta, ei ole kasutamise juures takistuseks.. Samuti võib liigisõna kirjutada nimetuumaga kokku (nt Metsatalu).. Sel juhul muutub see liigisõna juba nimetuuma osaks ja on ka ametlikes registrites ja kaartidel olemas.. Samas tuleb jälgida, et sel juhul nimi liiga pikaks ei veniks (nt Jaani-Mardiotsatalu).. Firma nimi.. Äriregistris registreeritud ettevõtte nimi ei ole lihtsal meetodil kaardiga seostatav, seega on ta koha leidmiseks sobimatu.. Mõnel juhul võib firma nimi langeda kokku katastriüksuse aadressiga, sel juhul saab seda kasutada ka koha leidmiseks.. Kuna aga ettevõtete nimedele ei laiene samad nõudmised nagu kohanimedele ja koha-aadressidele, siis võib juhtuda, et peale koha-aadressi korrastamist firma nimi ja koha-aadress enam kokku ei lange.. See on ka sageli üks probleem, mille pärast maaomanikud katastriüksuse nime muutmisele vastu seisavad.. Seaduse kohaselt tuleb ainult firma ärihuvides pandud võõrapärane koha-aadress ära muuta, kui ei ole muid põhjendusi, miks keeleliselt võõras nimi peab alles jääma.. Ärinimi.. Ärinimi on kirjutatud näiteks poe sildile, see ei tarvitse olla üheski riiklikus registris.. Selline nimi ei ole lihtsal meetodil kaardiga seostatav, seega on ta koha leidmiseks sobimatu.. Kohalike elanike jaoks on selline siltidel põhinev kohaleidmise süsteem suurepärane, paraku ei sobi see aga kaugemalt tulijaile.. Kui sildil olev nimi vastab koha-aadressi nõuetele, võib selle ka kehtestada katastriüksuse nimena, kuid siiski ei ole soovitatav igakordse ärinime vahetamise puhul hakata koha-aadressi muutma.. Toote nimi.. Toote nimi on kirjas toodetel ja firma reklaamsiltidel ning seda levitatakse meedias.. Sellised nimed võivad olla küll siltide vahendusel jällegi kohalikele inimestele teada ning toimida ka kohalejõudmiseks abistavalt, kuid kohanimena ega koha-aadressina neid siiski käsitleda ei saa.. Probleem on sama mis ärinimede korral: toodete nimed ei ole üldjuhul väga püsivad ning ei ole mõistlik iga nime, mis kusagile sildile on kirjutatud, kohanimena kehtestada.. Inimese nimi.. Üsna levinud on, et kohta nimetatakse inimeste järgi, kes seal elavad.. Inimese nimi on kirjutatud ka postkastile ja majasildile ning seda peetaksegi kohanimeks ehk talu nimeks.. Kui majja tulevad järgmised inimesed, siis hakatakse kasutama nende nime.. Selline traditsioon õigustas end ehk varasematel aegadel talu esmaasukate korral ja sel ajal, kui sama nimega pere elas kaua aega (mitme põlvkonna vältel) ühes kohas.. Siis jäigi see perenimi talule külge ja registreeriti registrites.. Tänapäeval tuleks valida sobivamad talunimed.. Endisaegsete talude korral oleks nüüd aeg otsida üles vana kohanimi, kasutada seda ja jätta nimi igakordse uue omaniku (või omaniku nimemuutuse) korral muutmata.. Kinnistusraamatu registriosa nimi, nn kinnistu nimi.. See võib kokku langeda katastriüksuse lähiaadressiga, aga ei pruugi.. Kinnistu registriosa pealkirja ossa kirjutatav kinnistu nimi ei ole otseselt seostatav üheselt mõistetava asukohaga kaardil, sest ühte kinnistu registriossa võib kuuluda mitu katastriüksust ja igaühel neist võib olla erinev aadress.. Seejuures võivad ühte registriossa kuuluvad katastriüksused asuda ka eri maakondades.. Omanik võib osta juurde maaüksusi ja lisada need samasse registriossa, müüa osa registriosas olevatest maaüksustest ning jätta tehinguid tehes registriosa nime muutmata sõltumata sellest, millise koha-aadressiga on parajasti registriossa kuuluvad maaüksused.. Kui kinnistu registriosa nimi langeb kokku kõigi sellesse registriossa kuuluvate katastriüksuste nimedega, siis on see kasutatav nende maaüksuste leidmisel, kuid samas võidakse leida ühe otsitava koha asemel mitu kohta.. Seega ei ole tegelikult tegu mitte koha-aadressi ega kohanimega, vaid kohtade komplekti ühisnimetajaga (vt lisaks peatükki „.. Katastriüksuse lähiaadress, sealhulgas katastriüksuse nimi.. See on ainuke andmerühm siin käsitletuist, mida saab üheselt siduda kaardil asukohaga ning kasutada tegelikult koha leidmisel.. Veelgi täpsemalt on võimalik kohta leida hoone lähiaadressi järgi, juhul kui on olemas ka hoone asukohaandmed.. Eelkirjeldatud segadus on tingitud sellest, et koha-aadresside ja osaliselt ka kohanimede rakenduslikus valdkonnas on põhjalikud reeglid pikemat aega puudunud.. Ühiskonnas laialt levinud arusaam, et aadressid ja kohanimed on kõigile üheselt selged ja nende peale pole mõtet aega raisata, on viinud paratamatult suure segaduseni.. Seejuures tuleb märkida, et kohanimede valdkonnas on väga olulised asjad ära tehtud, näiteks kohanimeseadus ja suur hulk kohanimede uurimis- ja kogumistööd.. Samas on jäänud tagasihoidlikuks valdkonna rakenduslik pool adresseerimissüsteemi ülesehitamisel kohalikes omavalitsustes ja ka teadlikkus elanikkonna hulgas laiemalt.. Evolutsiooniteooria järgi peaks kõik iseenesest paremaks minema, paraku on aga tihti vastupidi: asjad, mille eest keegi hoolt ei kanna, lähevad aina hullemaks.. Olukorra parandamiseks ongi loodud aadressiandmete süsteem ning reaalsed seaduslikud eeldused kohanimede ja aadresside andmete korrastamiseks infosüsteemides.. See eeldab selgitustööd kohalikes omavalitsustes ja infosüsteemide haldajate teavitamist ning nende jõupingutusi andmete korrastamiseks.. Infosüsteemide rajamise üks mõte on, et üksikute inimeste peas olev teave kogutakse kokku ning tehakse suuremale hulgale inimestele kättesaadavaks.. Selline toimimine annab ühiskonna arengule suure hulga eeliseid.. Kohaliku elu korraldamiseks piisab sageli, kui kasutusel on nn folkloorsed, suust suhu levivad aadressid.. Nende hulka kuuluvad ka eelnimetatud isikupõhised, firmade või füüsiliste isikute nimed, toodete nimed ja siltidel olevad nimed, mida ei ole registritesse kantud.. Toome ühe näite.. Kogu aadressidega seotud infot haldab Metsanurga vallavalitsuses üks kõiketeadev ametnik, näiteks proua Kaasik, kelle olemasolu on iseenesestmõistetav nagu päikesetõus igal hommikul.. Pole olemas kohaliku elu küsimust, mida proua Kaasik ei tea, kogu infovahetus toimub tema kaudu ja ta saab uue info alati esimesena kätte.. Kui näiteks uus postiljon ei tea mõnda kohta, küsib ta proua Kaasiku käest järele, ja kui proua Kaasik midagi veel ei tea, siis teeb ta selle endale kiiresti selgeks ja hoiab meeles, et öelda vajaduse korral ka teistele.. Seepärast toimib omavalitsus laitmatult, kõik vajalikud tööd ja tegemised saavad tehtud.. Sellise elukorralduse puuduseks on aga, et paraku ei tea tuletõrje proua Kaasikult kohalesõitmiseks juhiseid küsida ja jõuab seetõttu härra Tamme maja juurde kaks tundi pärast väljakutset, sest vallas puuduvad korrektsed koha-aadressid, mis oleksid registritesse kantud.. Samuti puuduvad sildid ja viidad.. Ühel päeval läheb proua Kaasik pensionile, haigestub ning viib aasta hiljem endaga hauda kaasa kõik kulda väärt teadmised.. Omavalitsuse toimimiseks on Metsanurga vallavalitsus sunnitud proua Kaasiku asemel palkama neli uut spetsialisti, kes koguvad ja korrastavad infot ning kannavad andmed registritesse.. Kui see töö on tehtud, saab omavalitsus koondada seitse ametnikku, sest töö on muutunud märgatavalt tõhusamaks.. Nüüd on nii omavalitsusel kui ka riigi registrite andmete tarbijatel kasutada registrites olemasolev info ning keegi ei pea oma töö tegemiseks eraldi midagi kelleltki üle küsima.. Andmeid uuendatakse registritevahelise andmevahetuse teel ning käsitsi tehtavaid kandeid on varasemast tunduvalt vähem.. On veel üks vastuolu, mis tõkestab osaliselt aadressiandmete korrastamist ja inimeste andmetega seostamist infosüsteemides.. Inimestel on kaks vastukäivat soovi.. Tahan kõiki teenuseid üha kvaliteetsemalt saada!.. Las riik ehitab meile siia tee, las omavalitsus ehitab meile siia lasteaia ….. Miks meil registripõhist rahvaloendust ei tehta – arenenud riikides (Saksamaal, Norras jm) loendatakse inimesed ja eluruumid üle ilma inimesi tülitamata.. Meil oleks siia vaja uut vee- ja kanalisatsioonitrassi ning elektriliini – nii palju inimesi on juurde kolinud.. Miks riik mulle teateid koju ei saada? Kui minu nimi interneti otsingumootorisse sisse toksida, siis juba kolmanda vastuslehe pealt saab teada minu kontaktandmed.. Aga seda teisena avanevat lehte ei tohiks lugeda, seal on mul vanad andmed.. Ma ei avalda enda asukohta (elukohta) ega hoonete andmeid riigile, ega meil mingi totalitaarriik ei ole!.. Rahvastikuregistrisse ma küll oma õiget elukohta ei ütle, pole riigi ega valla asi, kus ma elan.. Mul ei olegi kindlat elukohta, kord olen siin, kord seal.. Ehitisregistris tahetakse ju riigilõivu saada, ma saan oma sauna elumajaks ümber ehitada ka ilma ehitusloata.. Sellises olukorras on aga väga rakse kvaliteetseid teenuseid pakkuda.. Inimesed elavad aegruumis ja paraku ei saa tänapäeva teadmiste tasemel ilma asukohainfota paljusid teenuseid osutada.. Pole ju riigil registrite andmete põhjal ülevaadet, kui palju ühes või teises piirkonnas inimesi elab, mis võivad olla nende igapäevased vajadused (näiteks kas on rohkelt noori peresid või on pigem vanemad inimesed).. Maksutulude laekumine sõltub sellest, kuhu inimene on rahvastikuregistri andmete alusel registreeritud jne.. Seega on kartus registris registreeritud ja üle loetud saada sageli takistuseks ka avaliku sektori teenuse saamisel.. Loomulikult ei ole inimesed ammugi enam sunnismaised ja elavadki kord suvilas, kord linnas, ja tulevikus võiksid registrite tehnilised võimalused tagada ka selle info töödeldavuse.. Siiski on ka praegu võimalik määratleda üks elukoht peamisena ja nende andmete alusel saaksid riik ja omavalitsus inimestega suhelda ning plaane teha.. Lisaks eeltoodule on valede või puudulike registriandmete korral tegu ka otseste lisakuludega andmete täiendava kogumise tõttu.. Näiteks rahva ja eluruumide loenduse tegemiseks kulutab riik 2011.. aastal umbes 19–25 € (300–400 krooni) iga inimese kohta.. 2010.. aasta alguse seisuga oli ainult umbes 80% inimestest rahvastikuregistri hoone tasemel aadresside alusel ADS-is olevate hoonete või katastriüksuste aadressidega seostatavad.. Seega inimesel võib rahvastikuregistris isegi mingi aadress olla, kuid sellist aadressi ei ole määratud ühelegi hoonele ega katastriüksusele.. Sisuliselt on selline aadress sisutühi, sest ei vii kuhugi kohale.. Kui andmed registrites oleksid korras, siis saaks eespool mainitud raha eest hoopis midagi mõistlikumat teha ja võtta loenduse andmed registritest ilma inimesi tülitamata.. Tänapäeva ühiskonna paremaks toimimiseks on vajalik, et info registrites oleks kvaliteetne igas mõttes, nii täielikkuse kui ka sisulise õigsuse poolest, ning lisaks on muidugi oluline info tekkelugu.. Ühtlasi on vajalik, et ühiskonna hoiakud toetaksid heal tasemel registrite toimimist.. Aadressiandmete süsteem on üks oluline lüli hästi toimiva infoühiskonna ülesehitamisel.. ADS on riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude tugisüsteem ja ruumiandmete infrastruktuuri põhikomponent ning ühtlasi on ADS ruumiandmete infrastruktuuri alus ja kindlustab andmekogude pidamist.. ADS-is kogutakse ja töödeldakse aadressiandmeid.. ADS-i ülesandeks on tagada aadresside ühetaoline määramine ja kasutamine.. Kui omavalitsus on näiteks hoonele aadressi määranud või seda muutnud, siis see teave peab jõudma kõikide registriteni ADS-i kaudu automaatselt ning kaob andmete käsitööna muutmise vajadus.. Samuti ei pea tulevikus kliendid pärast omavalitsuse tehtud aadressimuudatust erinevate asutuste vahet käima, et muuta ära oma aadress kas registriandmetes või lepingutes.. See peab toimuma automaatselt andmevahetuse korras.. Seega tugisüsteemina tagab ADS, et kõik aadressiandmed koos muudatustega on ühest kohast kõigile kättesaadavad.. Samuti on ADS-i ülesandeks tagada aadresside määramise kvaliteet – näiteks peavad maaüksuste ja hoonete aadressid olema omavahel kooskõlas ja ühe muutmine peab üldjuhul kaasa tooma ka teise muutmise.. Andmevahetus erinevate süsteemiosade vahel käib X-tee kaudu.. Avalikkuse teavitamiseks on loodud avalikud teenused internetis.. Avaliku sektori andmekogude hulka kuuluvad lisaks joonisel toodutele ka kohanimeregister ja maaregister, kinnistusraamat, ehitisregister ja palju teised.. ADS-i eesmärk:.. tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine nii objektide asukohas kui ka andmete alusel erinevates registrites;.. tagada koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaoline korraldus.. Selleks tagatakse andmete kasutamise võimalus X-tee teenuste ja avalike teenuste kaudu.. Alates 2012.. aasta algusest hakkas ADS toimima registrina ning kõik maaüksuste koha-aadressid tuleb nüüd omavalitsustel sisestada ADS-i otse.. Lisaks annavad ADS-ile andmeid need registrid, mis peavad maaga seotud objektide andmeid oma põhiandmetena (nt ehitisregister ja kohanimeregister).. Kõik ülejäänud registrid on tarbivad registrid, mille kaudu andmed ADS-i ei laeku, kuid kõik avaliku sektori hallatavad (riigi infosüsteemi kuuluvad) andmekogud peavad kasutama ADS-is olevaid aadressiandmeid.. Loomulikult pakume ADS-i teenuseid ka erasektori tarbijatele, ADS-i andmed ja teenused on kõigile tasuta kättesaadavad.. Joonise keskmises osas on kastikestes kujutatud andmeid andvad andmekogud.. Kõige olulisemad nendest on maaregister (maa-, haldus- ja asustusüksused), ehitisregister (hooned ja hooneosad), kohanimeregister (ametlikud kohanimed) ja Eesti topograafiline andmekogu (ETAK, teede ja hoonete ning teiste objektide ruumikujud).. Praeguseks on täielikult liidestunud maaregister, kohanimeregister ja ehitisregister.. Osaliselt on liidestunud ETAK.. Andmeid tarbivatest registritest on ADS-i jaoks olulisemad rahvastikuregister ja äriregister, sest nende andmete korrastamisel saab olulisel määral parandada andmekvaliteeti ka ADS-is, kasutades erinevaid kontrollimehhanisme.. ADS on andmekogude pidamist kindlustav süsteem.. Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad vastavalt ruumiandmete seadusele kasutama aadresside töötlemiseks ADS-i haldussüsteemi alates.. märtsist 2012.. a.. ADS-i haldussüsteemis on ametlikud aadressiandmed.. Aadressiandmed, mida ADS-i haldussüsteemis ei ole, ei ole ametlikud aadressiandmed.. Ruumiandmete seaduse käsitluses ei ole ADS enam pelgalt teiste registrite tugisüsteem, vaid on ise register.. Omavalitsused esitavad ADS-i otse, ilma teiste registrite vahenduseta andmeid alates 1.. jaanuarist 2012.. Ruumiandmete seadusega on antud konkreetselt koha-aadressi määramise kohustus omavalitsustele.. Tänu ruumiandmete seadusele muutuvad aadressiandmed paremini kontrollitavaks ja kvaliteetsemaks.. Toome siinkohal ära mõned kõige olulisemad põhimõtted aadressiandmete kohta.. Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).. RaS § 42:.. Maaüksusel maakatastriseaduse tähenduses (edaspidi maaüksus) ja hoonel peab olema määratud koha-aadress.. § 55 lõige 4:.. Koha-aadressita maaüksuse koha-aadress tuleb määrata enne kohaliku omavalitsuse haldusakti vastuvõtmist selle aadressiobjekti moodustamise kohta.. Hooneosade koha-aadressi peab määrama juhul, kui tegemist on eluruumiga või kui selle eristamine aadressi alusel on vajalik muul põhjusel.. Uue hoone.. koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone kasutusloa andmist.. Varem määratud koha-aadressid on ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel registreeritud ADS-is automaatselt.. Sellest tulenevalt lisandus 2012.. aasta alguses ADS-i hulgaliselt uusi aadresse ning aadressiobjekte (hooneid ja hooneosi) mida varem käsitleti mitteametlikena.. Ruumiandmete seaduse § 48 sätestab kõige olulisemad nõuded koha-aadressi osas järgmiselt:.. Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga.. Koha-aadresside määramisel ja korrastamisel on võtmepositsioonil kohalikud omavalitsused.. Maa-amet eelkõige nõustab omavalitsusi ja toetab nende tegevust koha-aadresside korrastamisel.. Kuid vajaduse korral teeb Maa-amet ka ettekirjutusi koha-aadressi määrajatele (omavalitsustele).. Järelevalvet koha-aadresside määramise ja ADS-i nõuetest kinnipidamise üle teeb Maa-amet (.. ruumiandmete seaduse.. § 76 alusel).. Kui ettekirjutust ei täideta, on võimalik ka sunniraha määramine.. Järelevalve on vajalik seetõttu, et riik kannatab majanduslikku kahju, kui kohanimesid ja koha-aadresse nõuetele vastavaks ei muudeta.. Kui aadressiandmed ei ole korrastatud ja ühtlustatud, siis ei saa registrite vahel andmeid seostada.. Andmevahetus on takistatud, toimub samade andmete mitmekordne kogumine ning riigi infosüsteem ei toimi.. Kõik need asjaolud toovad riigile kaasa hulgaliselt lisakulutusi.. Registrite andmete kvaliteedist ja seostatavusest saab üsna hea ülevaate riigi statistika tootmise käigus.. Näiteks ei ole võimalik registripõhine rahva ja eluruumide loendamine aastal 2021 nagu on tänaseks kavandatud, kui juba täna ei asuta andmeid korrastama.. Teatavasti aasta 2011 lõpus ja 2012 aasta alguses toimunud rahvaloendus peaks olema Eestis viimane nn traditsiooniline (ukselt-uksele ja üksikisikute ankeetidega toimuv) rahva- ja eluruumide loendus.. Rahvaloendused toimuvad iga kümne aasta järel ning aastal 2021 on kavas teiste arenenud riikide eeskujul üle minna registripõhisele loendusele, mille käigus võetakse registritest inimeste andmed ning kasutatakse neid statistilisteks analüüsideks ilma inimesi tülitamata.. Registripõhisele rahvaloendusele üleminekuks on kavandatud prooviloendus juba aastal 2014.. 2013.. aastal rakendub kodualuse maamaksu vabastus, mis tugineb rahvastikuregistris oleva elukoha-aadressile.. Eelanalüüside kohaselt ei ole aga suur osa rahvastikuregistri elukoha-aadressidest seostatavad ADS-i andmetega, seetõttu võivad paljud koduomanikud maamaksuvabastusest ilma jääda.. Selleks, et aadressiandmed saaksid piisavalt kiiresti korrastatud ja edaspidine andmete kvaliteet oleks jätkusuutlik, tuleb tagada:.. eelkõige kõigi osapoolte ühtne informeerimine (koolituste ja infomaterjalide olemasolu);.. mentortegevus (iga ametniku toetamine tema tegevuses, nõustamine jne);.. omavalitsuste rahastamine (vajalik on võimalikult täpselt välja selgitada lisakulud ning leida võimalused nende katmiseks kas eraldi projektide raames või riigi eelarvest);.. andmete tootmise ja korrastamise tegevuse üle järelevalve (sest paraku mitte kõik omavalitsused ei ole koostöö tegemisest ühel või teisel põhjusel huvitatud).. ADS-i toimimise eest vastutab Maa-amet, kes:.. tagab infosüsteemi toimimise ja arendamise;.. tagab aadressiobjektide koha-aadresside, liikide, ruumiaadresside, ruumikujude, aadressipunktide ja ruumikujudega seotud metaandmete hoidmise ja koha-aadresside väljastamise teenuste kaudu;.. peab aadressiobjektide liikide klassifikaatorit;.. teostab aadressiandmete ja aadressiobjektide ruumiandmete analüüsitöid ning loob koha-aadresside ja aadressiobjektide vahel seosed;.. toodab aadressiobjektide ruumiaadresse;.. tuvastab ebakorrektselt määratud aadressid ning teavitab nendest vastavat aadressiandmete vastutavat töötlejat ja koha-aadressi määrajat (s.. o omavalitsust);.. tuvastab koha-aadresside muudatuste vajadused ning teavitab nendest vastavaid omavalitsusi ja registreid (näiteks kui muutub tänavanimi, siis on vaja ADS-is vastavate hoonete ja korterite koha-aadressid muuta);.. pakub avalikke ja X-tee teenuseid aadressiandmete kasutamiseks, sh tagab võimaluse andmeid vabalt alla laadida;.. toodab järgnevussuhete infot nii koha-aadressi struktuurielementide kui ka koha-aadressidele ning tagab selle info kättesaadavuse (aadressimuudatuste korral saab teada ka varasema aadressi);.. kogub peale ametlike aadressiandmete ka.. mitteametlikke.. 2012.. aasta alguses viidi mitteametlikud andmed ametlikule andmekihile seoses ruumiandmete seaduse jõustumisega.. Kavas on 2013.. aastal tuua mitteametlikule kihile 2011.. aasta rahva ja eluruumide loendusel saadud aadressiandmed (s.. o.. ankeetides sisaldunud aadressipunktid ja aadressid loomulikult ilma isikuandmeteta);.. teeb mõningaid aadressiandmete korrastusmenetlusi juhul kui omavalitsus on andnud vastava volituse või sõlminud Maa-ametiga vastava lepingu.. ADS-i puhul pakub Maa-amet nii avalikke veebiteenuseid (päringu- ja kaarditeenus) kui ka infosüsteemide omavaheliseks suhtluseks mõeldud X-tee teenuseid (X-tee teenuste kohta vt peatükist “.. ADS-i avalikud teenused on kättesaadavad Maa-ameti.. :.. Lisainfo on kättesaadav Maa-ameti geoportaalis:.. http://geoportaal.. maaamet.. ee/est/Andmed-ja-kaardid/Aadressiandmed-p112.. html.. See.. rakendus.. on loodud kohalike omavalitsuste ja avalikkuse jaoks suuremahulisemate päringute tegemiseks.. Rakenduses on võimalik teha erinevaid päringuid, otsida aadressiobjekte, komponente ja probleeme ning andmeid alla laadida.. Samuti on võimalus.. normaliseerida aadressiteksti.. - vabatekstina sisestatud aadress muudetakse vastavate komponentide olemasolul nõuetele vastavaks normaliseeritud aadressiks.. Kui täpset vastet ei ole, leiab normaliseerija võimaliku aadressi vaste.. Päringuid saab teha nii aadresside, objektide kui ka aadressi struktuurielementide (komponentide) kohta.. Võimalik on alla laadida ADS-i standardseid väljavõtteid terve Eesti ja ka omavalitsuste kaupa.. Saab uurida aadresside kvaliteeti.. Saab päringu tulemustega suunduda kaardirakendusse ühe objekti kaupa (juhul, kui objekti ruumiandmed on olemas).. Saab aadresse normaliseerida ja geokodeerida.. http://xgis.. ee/adsavalik/.. ADS-i tärkrakendus on oluline abivahend koha-aadresside korrastamisel, sest rakenduse kaudu avalikustatakse ka koha-aadresside võimalikud probleemid (vt lisaks peatükki „.. ”, milles kirjeldame täpsemalt tööprotsessi).. Samad võimalused on realiseeritud ka omavalitsustele loodud aadressiandmete menetlusrakenduses, mis on koha-aadressi määrajate töövahend.. ADS-i kaardirakenduses.. on võimalik kasutada kõiki Maa-ameti X-GIS kaardirakenduste mugavusi, teha erinevaid aadressipäringuid, aadressiandmeid kaardil vaadelda ning koostada kaarditrükiseid.. Eraldi on vaadeldavad hooned, katastriüksused, haldus- ja asustusüksused ning kohanimed.. Saab vaadelda andmeid kaardil.. Saab teha kiireid päringuid aadressiobjektide kohta, millel on olemas asukohaandmed.. Saab teha kaarditrükiseid.. Saab vaadelda tänapäevaseid ja ajaloolisi kaarte.. ee/est/Kaardiserver/Aadressiandmed-p125.. Aadressiandmete mahust Eestis annab hea ülevaate objektide arv.. aasta mais on ADS-is:.. 1 196 000 hoonet (paljud hooned on ADS-is topelt, tegelikult on hooneid tõenäoliselt tunduvalt vähem - kaadristusandmete alusel umbes 800 000, Maa-amet ja omavalitsused tegelevad selle probleemiga).. 594 000 hooneosa (korterit ja muud adresseeritavat hooneosa, siin esineb samuti topelt andmeid).. 649 000 katastriüksust.. 15 maakonda.. 215 omavalitsust (omavalitsuslikud linnad ja vallad).. 4669 asustusüksust (külad, vallasisesed linnad, alevid, alevikud).. 14 linnaosa.. 16 717 aadressikohta, neist:.. 16 063 liikluspinda (nt tänavad, puiesteed).. 654 väikekohta (nt endised aiandusühistud, suvilaühistud).. Igal objektil võib olla mitu aadressi (paralleelaadressid) ja üks aadress võib olla omistatud mitmele objektile (näiteks katastriüksus ja temal asuv hoone on tavaliselt sama aadressiga).. aasta sügisel oli paralleelaadressiga ainult 1% kõigist katastriüksustest ja 1,5% kõigist hoonetest.. Üldine soovitus on paralleelaadresside osakaalu veelgi vähendada.. Ametlikud aadressiandmed jõuavad aadressiandmete infosüsteemi alates 2012.. aasta algusest peamiselt aadressiandmete menetlusrakenduse ja ehitisregistri kaudu.. Liikluspindade ja väikekohtade andmed esitakse kohanimeregistri ning haldus- ja asustusüksused maakatastri kaudu.. Ametlikke aadressiandmeid esitavad ADS-i infosüsteemi lisaks kohalikele omavalitsustele kolm registrit: Maakataster (Maaregister), Ehitisregister ja Kohanimeregister.. ADS-i ametlikus osas on umbes.. 2,6 miljonit aadressiobjekti.. (2009.. aastal 1,6 mln), sh haldus- ja asustusüksused, aadressikohad (nt tänavad, suvilaühistud), maaüksused, hooned (1 265 000), hooneosad (nt korterid).. Objektidel on kokku umbes.. 1,2 miljonit kehtivat aadressi.. aastal 1 mln).. Ühel objektil võib olla mitu aadressi ja mitmel objektil võib olla sama aadress.. Näiteks kui hoone asub tänavanurgal, siis võib sellele määrata aadressi mõlema tänava järgi (need on paralleelaadressid).. Reeglina on maaüksusel ja sellel paiknevatel hoonetel (nt elamu ja kaks kuuri) sama aadress, seega on sageli mitmel objektil üks aadress.. Liikluspindu.. on ligikaudu.. 16 000.. aastal 13 600), nende hulk kasvab pidevalt, sest omavalitsused korrastavad kohanimesid ja vaatavad üle adresseerimissüsteemi.. Väikekohti.. 650.. aastal 1200), nende hulk väheneb, sest pigem lähevad omavalitsused ka aiandusühistute piirkondades üle liikluspinnajärgsele adresseerimisele.. Ametlike aadressiandmete õigsuse ja korrastamise eest vastutab kohanime või koha-aadressi määraja, üldjuhul on andmete määraja ja esitaja kohalik omavalitsus.. Maaüksuste aadressid esitab omavalitsus aadressiandmete süsteemi menetlusrakenduse kaudu otse, ilma teiste registrite vahenduseta.. Maakatastrisse laekuvad aadressiandmed automaatselt katastripidaja teeb andmete vastuvõtmiseks tehnilise katastrikande.. Koha-aadress peab ADS-is olema registreeritud enne üksuse registreerimist maakatastris.. Maakatastrist kantakse maaüksuste aadressimuudatused kinnistusraamatusse automaatselt.. Ehitisregistris teeb omavalitsuse ametnik ise kandeid, ehitisregistri kaudu esitatakse hoonete ja hooneosade aadressiandmed automaatselt ADS-i.. Ruumiandmete seaduse alusel peavad omavalitsused hoonete andmed esitama ADS-i enne ehitusloa väljastamist ehitisregistris või hooneosa puhul enne kasutusloa väljastamist.. Need nõuded on kavas lahendada ehitisregistri tehnilise arendusega nõnda, et osasid aadressitoiminguid saab teostada ka ehitisregistri kaudu.. Kuni arendustööde valmimiseni esitatakse ehitisregistri andmed ADS-i infosüsteemi automaatselt peale ehitisregistris tehtud muudatusi.. Lisaks ehitisregistrile laekuvad hoonete andmed ADS-i infosüsteemi ka Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kaudu.. Omavalitsustel tuleb registreerida ADS-i menetlusrakenduse kaudu nende hoonete andmed, mida ehitisregistrisse kanda ei kavatseta, kuid mis on faktiliselt looduses olemas (kaardistamisel tuvastatud) ja need hooneosad, mis vajavad aadressi alusel eristamist.. Kohanimed väikekohtadele ja liikluspindadele määrab omavalitsus ning esitab õigusaktid kohanimeregistri pidajale (Maa-amet) ja kohanimenõukogule (tegutseb Siseministeeriumi juures).. Kohanimeregistris tehakse kanne ja andmed laekuvad jällegi automaatselt ADS-i.. Haldus- ja asustusüksuste andmed laekuvad ADS-i maakatastri kaudu.. ADS teavitab muudatustest, andmeprobleemidest ja mittevastavustest omavalitsusi menetlusrakenduse kaudu.. Tarbijaid teavitatakse kas X-tee kaudu või vajaduse korral näiteks e-kirja teel.. ADS-i andmete väljavõtted on alla laetavad.. ADS-i avaliku rakenduse.. kaudu.. Aadressiandmete süsteemi on võimalik lisaks ametlikele aadressidele ja aadressiobjektidele lisada mitteametlike aadressiandmeid.. Kuni 2012.. aasta alguseni hoiti mitteametlikul kihil selliste hoonete andmeid, mida ei olnud ehitisregistrisse kantud või millel puudus seose info ehitisregistri hoonega.. Sellisel viisil andmete töötlemine oli aga väga tülikas ning 2012 aasta alguses kanti vastavalt ruumiandmete seadusele kõikide hoonete andmed ADS-i infosüsteemi ametlikule kihile.. Mitteametlikku andmete kihti kasutatakse ADS-is taustaandmete hoidmiseks.. Näiteks on omavalitsustel võimalik sellelt kihilt saada lisateavet 2011 aasta rahva- ja eluruumide loendusel kogutud aadresside kohta.. Esimene mitteametlike aadressiandmete kogumise ja korrastamise projekt toimus 2009.. aasta augustist kuni 2010.. aasta juunini.. Maa-ameti partnerid olid AS Eesti Post ja AS Regio.. Koguti kokku ja korrastati Eesti hoonete ruumiandmed (asukohaandmed kaardil, sh x- ja y-koordinaadid), koha-aadressid, kasutusotstarbed, tüübid, hooneosade andmed ning seostati võimaluse korral EHR-i hoonetega.. Leitud seosed EHR-i andmetega kasutatakse ära EHR-i andmete korrastamiseks.. Andmed, mida seostada ei õnnestunud, viidi esmalt ADS-i mitteametlikule kihile, 2012.. aastal ametlikule kihile.. Käivitati andmevahetus ETAK-i ja ADS-i vahel.. EHR-is saab ametlikule kihile viidud andmeid ka edaspidi kasutada.. aastal kanti mitteametlikule kihile 2011.. aasta rahva- ja eluruumide loenduse käigus kogutud aadressiandmed, et kohalikud omavalitsused saaksid neid oma töös kasutada.. Isikutega seotud andmeid ADS-i infosüsteemis ei ole.. Kõigepealt märgime, et paljud omavalitsused on teinud 2013.. aastaks juba üsna palju.. Enamuses omavalitsustes on korrastatud liikluspindade nimed ja ruumikujud, on tehtud suur hulk katastriüksuste ja hoonete koha-aadresside korrastusi.. Osad tööd on aga takerdunud sest:.. Korrastamist vajavate andmete maht on väga suur (2013.. aasta lõpus on ADS-is umbes 800 000 andmekvaliteedi probleemiga objekti - objekte kokku on 2,6 miljonit).. Kuni 2008.. aastani puudus õigusraamistik, 2011.. kehtestati omavalitsustele kohustus koha-aadresse määrata ning korrastada.. Aadressiandmete muutmine eeldab sageli haldusmenetlustoimingute läbiviimist, millega tuleb tegeleda lisaks tavatööle.. KOV-idel ei ole andmete korrastamiseks olnud piisavalt algandmeid.. Seaduse tasandil ei olnud KOV-idele määratud kohustust andmekorrastuseks ega teostatud ka järelevalvet selle üle.. Ruumiandmete seadus on parandanud olukorda õigusraamistiku vallas ning kindlasti leitakse omavalitsustele ka vahendeid andmete korrastamiseks.. Selles peatükis selgitame täpsemalt, mis on aadressiandmed.. Kõige üldisemalt võib öelda, et aadressiandmed on andmed, mille alusel saab objekti reaalmaailmas leida.. Siia hulka kuuluvad nii ruumilised asukohaandmed (nt x-, y- ja z-koordinaadid), kirjeldavad andmed (kohanimed, koha-aadressid) kui ka ajalised andmed (aasta, kuupäev, kellaaeg).. Käsiraamatus käsitleme aadressidena üksnes geograafilisi aadresse, kuigi mõistet „aadress” kasutatakse samuti võrguaadressi (ka IP-aadress), elektronposti aadressi või informaatikas mäluaadressi tähenduses.. Kitsamalt käsitletakse aadressiandmetena kindlat hulka andmeid, milleks on:.. kohanimed ja koha-aadressid;.. aadressiobjektide liigid (vastavalt ADS-i haldussüsteemis hallatavale aadressiobjekti liikide klassifikaatorile, eelkõige liikluspinnad (nt tänavad), elamud, mitteelamud, hooneosad (nt korterid) ja katastriüksused);.. aadressipunkti x- ja y-koordinaat.. Sama aadress võib olla mitmel objektil, kuid kuvamaks aadresse kaardil, valitakse üks esinduspunkt;.. objekti ruumikuju andmed.. See on kogu objekti kujutis.. Lihtsustatult öelduna näiteks hoone puhul tavaliselt nelinurk kaardil;.. aadressiobjekti unikaalne tehniline identifikaator (nt katastritunnus ja ehitisregistri kood);.. aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg.. Ajaliselt on määratud, millal konkreetne aadress mingi objektiga seotud on või oli;.. aadressiobjekti andmete kehtivuse algus ja andmete kehtetuks tunnistamise korral kehtivuse lõpu kuupäev.. Kuna aadress ei saa eksiteerida ilma, et oleks teada, millise objekti aadressiga on tegemist, siis käsitletakse aadressiandmetena ka objekti kehtivuse infot.. Kui näiteks katastriüksus jagatakse ja tekivad kaks uut katastriüksust, siis esialgne katastriüksus kaob ja selle aadress antakse ühele uuele katastriüksusele.. Kõiki neid andmeid tuleb vaadelda komplektis.. Esmalt keskendume kohanimedele ja koha-aadressidele.. Kindlasti käsitleme ka ruumilise paiknemise (ruumikuju) küsimusi.. Põlised kohanimed on oluline ajalooallikas, kuid seda üksnes juhul, kui kohanimi on läbi aja säilinud.. Kohaga õiges seoses olev ja hästi hoitud kohanimi kajastab sageli olulist infot konkreetse paiga kohta.. Laiemas regionaalses plaanis kajastab kohanimi kunagist etnokultuurilist identiteeti, näiteks hiied, kantsimäed, kalmed jmt.. Kohanimed on osa lokaalset identiteeti loovast märgisüsteemist.. Samuti on kohanimi oluline orienteerumisvõrgustiku pidepunkt.. Hästi määratud kohanimi viitab koha tähenduslikkusele:.. kohaga seotud isikule;.. kohaga seotud sündmusele;.. koha välimusele;.. koha otstarbele;.. koha omadustele;.. koha paiknemisele millegi suhtes jne.. Soovitame kohanimemäärajatel lähtuda eeltoodud põhimõtetest.. Kohanimed ja koha-aadressid aadressiandmete süsteemis on omavahel tihedalt seotud.. Üldiselt saame öelda, et koha-aadress koosnebki peamiselt kohanimedest, millele on vajaduse korral lisatud ka erilisandeid.. Selles raamatus käsitletakse eelkõige aadressiandmete süsteemis olulisi kohanimesid.. Kui kohanimed on hästi korrastatud, siis saavad ka koha-aadressid olla heas korras.. Definitsiooni kohaselt on koha-aadress territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressiobjekti tekstilis-numbriline kirje.. Näiteks:.. Marja maakond, Maasika vald, Varre küla, Mammu.. Muinasjutu maakond, Leiutajate vald, Sea küla, Helmi väikekoht 3.. Seega igas koha-aadressis on maakonna ja omavalitsuse nimi, mis on ühtlasi ka kohanimed.. Kui omavalitsus jaotub veel ka linnaosadeks või asustusüksusteks (nt küla, alev, alevik), siis on needki kohustuslikud koha-aadressi osad ja samal ajal on tegu kohanimedega.. Koha-aadressi osa on paljudel juhtudel ka väikekoha nimi ja liikluspinna nimi, mis on samuti kohanimed.. Kohanimed on sageli antud ka maaüksustele.. Sellisel juhul koosneb maaüksuse koha-aadress ainult kohanimedest.. Võttes kohanimede ja koha-aadresside käsitlusel võrdluseks näiteks muna, siis tuuma (munakollase) osa moodustavad kohanimed ja ülejäänud (munavalge) osa koha-aadressid.. Ruumiandmete seaduse § 45 lõike 1 kohaselt on koha-aadressi struktuurielemendid järgmised:.. maakonna nimi – nt.. Põlva maakond.. omavalitsusüksuse nimi – nt.. Rapla vald.. Kuressaare linn.. asustusüksuse või linnaosa nimi – nt.. Salutaguse küla.. Järva-Jaani alev.. Kiisa alevik.. Antsla linn.. Mustamäe linnaosa.. väikekoha nimi – nt.. Linda väikekoht.. liikluspinna nimi – nt.. Pikk tänav.. Kase allee.. Tamme põik.. aadressiobjekti nimi – nt.. Uuetoa.. Taganurga.. Tamme tänav L1, Jakob Hurda tänav 3 juurdelõige.. aadressiobjekti number (edaspidi.. aadressinumber.. ) ja sellele vajaduse korral lisatav täht (tähtlisand) – nt.. Pikk tn.. Kase allee.. 6a.. Tamme põik.. korteri või muu hooneosa number – nt.. Pikk tn 2-.. Kase allee 6-.. Tamme põik 7-.. Koha-aadressi struktuurielement ei ole osavalla (näiteks Tudu osavald) ega asumi (näiteks Lilleküla asum) nimi, seega neid nimesid ei kasutata koha-aadressides.. Varasemas käsituses on struktuurielemente nimetatud ka aadressi komponentideks.. Nii on see ADS-i infosüsteemis ka jäänud.. Infosüsteemi ülesehituse seisukohast vaadeldakse komponente tasemetena.. Joonisel on nooltega näidatud struktuurielementide omavahelised võimalikud seosed (aadressimustrid).. Esimesed kolm taset on haldus- ja asustusüksuste nimed.. Tasemete 4–8 struktuurielemendid on lähiaadressi elemendid.. See tähendab, et nendest elementidest võib moodustuda lähiaadress.. Mõned näited aadressimustritest:.. 1, 2, 5, 7 – maakond, omavalitsus, liikluspind (tänav), aadressinumber (näiteks Tartu maakond, Tartu linn, Turu tn 2);.. 1, 2, 3, 5, 7 – maakond, omavalitsus (linn), asula (linnaosa), liikluspind (tee), aadressinumber (näiteks Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Mustamäe tee 51);.. 1, 2, 3, 6 – maakond, omavalitsus (vald), asula (küla), nimi (näiteks Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kaude küla, Kangru).. Keelatud on näiteks muster 1, 2, 5, 6 – sest tase 6 võib järgneda ainult kas tasemele 2 (omavalitsuslik linn) või 3 (asula).. Tase 8 (korteri või muu hooneosa number) võib järgneda ainult tasemetele 6 või 7.. Struktuurielementides kasutatakse ametlikke kohanimesid.. Ruumiandmete seaduse § 49.. sätestab, et Eesti haldus- ja asustusüksuste nimede esitamisel koha-aadressis kasutatakse Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatoris esinevat nimekuju ilma lühendamata.. Koha-aadressis kasutatavateks kohanimedeks on ainult ametlikud kohanimed kohanimeseaduse tähenduses.. Koha-aadresside struktuurset ülesehitust võib vaadelda ka puuna.. Selline võiks välja näha kujuteldava Eesti aadressipuu tüvi koos põhiokstega.. Aadressi kolme esimese taseme komponendid on nagu puu tüvi ja suured oksad:.. tase 0 – riik;.. tase 1 – maakond;.. tase 2 – omavalitsus (vald või omavalitsuslik linn).. Nende kolme esimese taseme puhul on tegu kohanimeobjektidega.. Ja aadressipuu väiksemad oksad (struktuurielemendid v komponendid) kuni lehtedeni välja:.. Tase 3 – asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) ja linnaosa.. Tase 4 – väikekoht (nt aiandusühistu, suvilaühistu).. Tase 5 – liikluspind (nt tänav, puiestee, tee).. Tase 6 – maaüksuse nimi (võib olla kohanimi).. Tase 7 – aadressinumber (maaüksuse või hoone number vajaduse korral koos eristava numbri või tähega e tähtlisandiga).. Tase 8 – hooneosa (korteri) number.. Tasemete 3, 4 ja 5 puhul, nagu kahe esimese tasemegi puhul, on tegu kohanimeobjektidega.. Tasemel 6 võib olla nii kohanimesid kui ka maaüksuste nimesid, mis teenindavad tehnilisi objekte, ja seega sisalduvad nende nimedes erinevad tehnilised lisandid.. Näiteks teede, trasside jmt teenindamiseks moodustatud maaüksuste nimedes kajastuvad vastavate objektide eristamiseks kasutatavad tehnilised tähised (numbrid, tähed), mis ei vasta kohanime määramise reeglitele.. Sellel kujuteldaval aadressipuul kasvavad oksad ja lehed alati kindla loogilise korra alusel ja omavahelistes struktuursetes seostes.. Näiteks ei saa katastriüksuse oks kasvada kunagi otse maakonna oksa külge, vahepeal peab olema kindlasti omavalitsuse oks ja kui omavalitsuses on külad, siis ka küla oks.. Samuti ei saa korteri leht kasvada otse katastriüksuse oksa külge, vaid vahepeal peab olema kindlasti ka hoone oks.. Kohe kui tekib puu kasvureeglitele mittevastav oks või leht, annab ADS sellest teada.. Suurel osal juhtudel on praeguseks juba takistatud ebaloogiliste okste või lehtede teke, paraku on ehitisregistri kaudu veel mõnda aega võimalik ebaloogilisi andmeid esitada.. Pärast ruumiandmete seaduse rakendumist enam ebaloogilisi andmeid juurde tekitada ei saa ning varem tekitatud ebakorrektsed andmed tuleb omavalitsustel võimalikult kiiresti korrastada.. Maa-amet abistab kõiki omavalitsusi, kes soovivad andmete korrastamisega tegeleda.. Kui omavalitsus ei soovi riigiga koostööd teha ja koha-aadresse korrastada, siis rakendatakse ka järelevalvemenetlust.. Olles juba puu võrdluse kasutusele võtnud, võime ka öelda, et hea aedniku (ADS-i haldaja e Maa-ameti) eesmärk on aadressipuu oksad ja lehed korrastada nii, et kõik seni valesti kasvanud oksad ja lehed kasvavad õiges kohas ning tarbetud oksad ja lehed on üldse maha lõigatud.. Selle eesmärgi täitmiseks on aga vaja omavalitsuste abi, kelle tegevuse kaudu saavad õiged oksad ja lehed tekkida ning valed ära kaduda.. Lähiaadress on kujuteldava puu peenemad oksad ja lehed tasemetel 4, 5, 6, 7 ja 8.. Kui vaadata mõnd infosüsteemi rakendust, siis näeb koha-aadress tasemeliselt kujutatuna välja nii, nagu näha järgneval joonisel, ning lähiaadress moodustub viimasest viiest tasemest.. Maaüksuse lähiaadress on üks järgmistest:.. kas.. 1) maaüksuse nimi (nt.. Sõela.. );.. või.. 2) liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber (nt.. Kosmose tn 5.. 3) väikekoha olemasolul väikekoha nimi koos väikekoha liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber (nt.. Linnutee väikekoht 18.. 4) kui väikekoht sisaldab liikluspinda, siis väikekoha nimi koos liigisõnaga ja liikluspinna nimi koos liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber (nt.. Heina maakond, Piima vald, Koore küla, Või väikekoht, Kreemitordi tn 8.. Sellist adresseerimist kasutatakse väga vähe.. Kui väikekoht on juba nii suur, et adresseerimiseks on vaja kasutada liikluspindade nimesid, siis võib olla otstarbekas kaaluda aleviku või alevi moodustamist.. Ühes ja samas aadressis ei saa olla korraga nii maaüksuse nimi kui ka tänavanimi koos numbriga.. Küll aga on võimalik, et maaüksusele määratakse mitu aadressi e.. paralleelaadressi.. , millest üks on tänavanimi koos numbriga ja teine paralleelaadress on (nt maaüksuse e.. tavakasutuses talu) nimi (nt.. Pikk tn 12 // Raja.. Selline võimalus on küll olemas, kuid soovitame seda kasutada ainult olulise vajaduse korral (vt lisaks peatükki „.. “).. Lähiaadress ei ole maaüksuse nime vastand, vaid üldmõiste.. Selle alla paigutuvad kõik neli lähiaadressi varianti, sh nimi.. Seega ei ole küsimus, kas määrata maaüksusele nimi või aadress, korrektselt püstitatud.. Nimi on üks lähiaadressi võimalusi.. Vaadeldes kohanimesid ja koha-aadresse kaardil, saame ülevaate, millistes ruumilistes seostes on nimed ja aadressid omavahel.. Ruumilist seost kujutab järgmine kaardivaade.. Kaardile kantakse loodusobjektid koos kohanimedega (Sarvesoo, Loodelaht, Pillijärv, Kadakasaar, Roojõgi, Roo tee, Oru mõis jne).. Kaardile kantakse ka hooned ja maaüksused.. Maaüksuste ja hoonete juurde tavaliselt koha-aadresse pikalt välja ei kirjutata, kuid lisatud kaardil on nad olemas.. Toodud näidete järgi on näha, et hästi korrastatud kohanimed on omavahel seoses (nt.. Roojõgi.. Roo tee.. Oru mõis.. Oru park.. Samuti on näites toodud kaardil ka koha-aadresside puhul tagatud loogiline korrastatus nii omavahel kui ka kohanimede suhtes.. Maaüksused on adresseeritud kohanimedest tulenevalt ning vajaduse korral on lisatud aadressinumbrid (nt.. Roo tee.. Omavalitsuste ülesandeks on teha oma territooriumil analoogne vaatlus ning panna end sellise inimese seisukohale, kes ei ole piirkonnas varem käinud ega tunne ühtegi kohalikku.. Ka võõras inimene peaks hästi määratud kohanimede ja koha-aadresside vahel leidma loogilisi seoseid, sest see lihtsustab objektide leidmist looduses.. Oluline on, et kohanimede ja koha-aadresside määramise tuhinas ei tekitataks vastuolulisi ja eksitavaid andmeid.. Muidugi tuleb loodusesse paigutada ka sildid, viidad ja tähised objektide leitavuse tagamiseks, kuid ennekõike peab korrastama kohanimed ja aadressid andmekogudes ning siis asuma viitasid ja silte paigutama.. Vastasel juhul tuleb sildid ja viidad varem või hiljem pärast kohanimede ja koha-aadresside korrastamist ümber teha.. Eksitavad sildid on samavõrra suur probleem kui siltide puudumine – mõlemal juhul võib see maksta inimelusid, näiteks kui tuletõrjujad või kiirabi ei leia abivajajat üles.. Kohanimekorraldus Eestis jaotub kolme ossa.. Teadusliku kohanimekorraldusega tegelevad järgmised asutused:.. Eesti Keele Instituut, mis on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ning tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus;.. Võru Instituut, mis tegeleb eelkõige võrukeelsete nimede uurimisega;.. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, mis tegelevad keeleteaduse ja sealhulgas kohanimede valdkonna eriala õpetamisega ja teadustööga.. Rahvusvaheline kohanimekorraldus toimub rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.. Eesti osaleb ÜRO kohanimeekspertide rühmas (UNGEGN –.. United Nations Group of Experts on Geographical Names.. http://unstats.. un.. org/unsd/geoinfo.. Töörühma eesmärk on rahvusvahelise sidususe huvides kindlate normitud kohanimede kasutamine.. Selleks viiakse korrapäraselt läbi ÜRO kohanimekorralduskonverentse ja UNGEGN-i istungeid.. Üle maailma tegutsevad keelelis-geograafilised jaotised (kokku 23) ja valdkondlikud töörühmad (kokku 10).. Riiklik kohanimekorraldus.. Riikliku kohanimekorraldusega tegeleb eelkõige Siseministeerium koostöös teadusasutuste, kohanimenõukogu ja Maa-ametiga.. Riiklikku kohanimekorraldust reguleerivad õigusaktid, millega kehtestatakse kohanimede määramise ja kasutamise ning järelevalve tegemise reeglid.. Riikliku kohanimekorralduse eesmärgid on:.. Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine;.. ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslike kohanimede kaitse.. Kohanimenõukogu on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse moodustatud 15-liikmeline asjatundjate komisjon, mille tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine (vt lisaks kohanimenõukogu kodulehekülge:.. Kohanimeregistri eesmärk on teabe kogumine Eesti kohanimede kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine.. KNR-i vastutav töötleja on Siseministeerium.. Volitatud töötleja on alates 1.. juulist 2008.. a Maa-amet.. Kohanimeregistris registreeritakse kõik ametlikud kohanimed.. Lisaks registreeritakse ka mitteametlikke kohanimesid.. Andmed on kättesaadavad avalike teenuste kaudu.. aasta lõpuks oli KNR-is kohanimeobjekte umbes.. 41 600.. ja kohanimesid umbes.. 44 900.. Aadressil.. ee/knravalik/.. saab avaliku päringuteenuse kaudu andmetega tutvuda.. ee/est/Kaardiserver/Kohanimeregister-p387.. saab avaliku kaarditeenuse kaudu andmeid kaardil vaadata.. Teenuseid saab avada ka Maa-ameti geoportaali kaudu aadressil.. ee/.. , valides vasakpoolsest menüüst sobiva teenuse:.. Aadressisüsteemi jaoks on kohanimeregistri kõige olulisemad objektid kahtlemata haldus- ja asustusüksused ning liikluspinnad (nt tänavad, teed) ja väikekohad (nt endised aiandusühistud).. Nendest kahe viimase puhul on kohanime määrajaks kohalik omavalitsus.. Kohalik omavalitsus peab kohanimede määramise õigusaktid esitama kohanimeregistri pidajale kümne päeva jooksul pärast nende kehtestamist.. Kui liikluspinna või väikekoha kohanimi ei ole kohanimeregistris registreeritud, siis ei saa seda kasutada ametlike koha-aadresside määramisel.. Kui eelnevad peatükid olid mõeldud üldise taustteabena, siis sellest peatükist alates katsume anda praktilise kirjelduse, kuidas omavalitsus peaks kohanimede ja koha-aadresside korrastamise tööd tegema, kust saab infot, millele tuleb tähelepanu pöörata jne.. Väikekohtade ja liikluspindade (nt tänavate) kohanimede määrajaks on kohanimeseaduse alusel kohalik omavalitsus.. Samuti on kohalik omavalitsus tulenevalt ruumiandmetee seadusele maaüksuste, hoonete ja hooneosade (korterite) koha-aadresside määraja, esitades andmeid nii ehitisregistrisse kui ka ADS-i menetlusrakendusse.. Seega vastutab kohalik omavalitsus oma territooriumil toimiva adresseerimissüsteemi eest tervikuna.. Selleks, et adresseerimissüsteem saaks tõhusalt toimida, on üldsammudena vajalik:.. selgitada välja, milline on olukord kohanimede ja koha-aadresside vallas (suur hulk probleeme on koondatud ADS-i infosüsteemi, ning on selle kaudu omavalitsusele nähtavad);.. uurida, millised probleemid on vaja kõrvaldada (kas on piirkondi või üksikobjekte, mille kohanimed või koha-aadressid ei taga leitavust, või ei vasta muul põhjusel nõuetele);.. valida adresseerimiseks sobivad lahendused (kas minna üle liikluspinnajärgsele adresseerimisele või valida mõni teine viis);.. pärast vajalike tegevuste selgumist viia läbi haldusmenetlused kohanimede ja koha-aadresside muutmiseks või määramiseks;.. määrata kohanimed ja koha-aadressid nii, et on tagatud süsteemi kui terviku toimimine ja andmete kvaliteet.. Probleemsete kohanimede ja koha-aadresside väljaselgitamisel saab eelkõige infot ADS-i menetlusrakendusest ning Maa-ameti aadressiandmete osakonna töötajatelt.. Lisaks saab abi ja juhiseid käesolevast raamatust, sealhulgas viidete peatükis loetletud materjalidest ja infokanalitest ning loomulikult ka otse ekspertidelt (näiteks Eesti Keele Instituut, Võru Instituut) ja ametnikelt, kes selle valdkonnaga tegelevad (Siseministeerium, Maa-amet jt).. Samuti saab omavalitsus teavet adresseerimise probleemide kohta kindlasti ka kohalikult elanikkonnalt ja ettevõtetelt, kes omavalitsuses tegutsevad, viies läbi haldusmenetlust.. Kõige olulisem on koha-aadressidega töötades lähtuda alltoodust.. Koha-nimede ja koha-aadressidega töötamine eeldab väga head koostööd omavalitsuses erinevate ametnike vahel ja ka naaberomavalitsuste vahel.. Järgima peab head haldusmenetluse tava, kaasama peab kohalikke elanikke, maa- ja majaomanikke, ettevõtete esindajaid jne.. Unustada ei tohi peamist – koha-aadress peab:.. viima kohale ehk tagama objekti leidmise geograafilises ruumis;.. vastama ajaloo- ja kultuuritavadele ning keelenõuetele;.. olema loogilise terviksüsteemi osa, st olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga;.. olema minimaalselt vajaliku pikkusega.. Probleemsete koha-aadresside väljaselgitamisel on abiks aadressiandmete.. avalikud rakendused.. ja alates 2012.. aastast ka menetlusrakendus.. Kui määramist ja muutmist vajavad kohanimed ja koha-aadressid on välja selgitatud, tuleb jällegi järgida hea haldusmenetluse põhimõtteid ning teha koostööd kohalike elanike, ettevõtete, maa- ja majaomanikega.. Kohanimede ja koha-aadresside korrastamisel ja määramisel peab olema tagatud omavalitsuse ametnike omavaheline hea koostöö.. Skeemil on näidatud tinglikult kolme ametnikku, mõnes omavalitsuses tegeleb nende valdkondadega vähem inimesi, mõnes aga tunduvalt rohkem.. Oluline on, et vastavate valdkondadega tegelevad ametnikud teeksid koostööd omavahel ja vajaduse korral loomulikult ka teiste ametnikega oma asutuses, sest kindlasti on hulgaliselt olulisi omavalitsuse töövaldkondi, kus koha-aadresse ja kohanimesid mingil moel kasutatakse.. Kohanimede ja koha-aadresside süsteemse korraldamiseta ei saa hästi toimida ka ülejäänud valdkonnad, näiteks:.. sotsiaalabi ja -teenused;.. vanurite hoolekanne;.. elamu- ja kommunaalmajandus;.. veevarustus ja kanalisatsioon;.. heakord;.. jäätmekäitlus;.. ruumiline planeerimine;.. ühistransport;.. vallateede ja linnatänavate korrashoid;.. jne.. Seega peavad peaaegu kõik omavalitsuse töötajad olema kursis, mis toimub seoses kohanimede ja koha-aadressidega, et osata vastavat infot ka oma valdkonna tegevuste korraldamisel õigesti kasutada.. Lisaks heale koostööle omavalitsuses on oluline hea koostöö omavalitsuste vahel, sest kohanimed ja koha-aadressid peavad sobituma ka omavalitsuste piirialadel.. Näiteks tuleb omavalitsustel jälgida teedele ja liikluspindadele nimede määramisel, kas tee jätkub ka naaberomavalitsuses ja kuidas seda seal nimetatakse.. Samuti on piki omavalitsuste vahelist piiri kulgevate teede korral oluline jälgida, kuidas teed nimetatakse ja adresseerimisel kasutatakse.. Näiteks nummerduse suund peaks olema sama ning paaris- ja paaritud numbrid erinevatel teepooltel ning loomulikult peab ka tee nimi olema kasutusel ühesugusena.. Terviksüsteemi tekkimiseks on seega oluline jälgida ka, kuidas on korraldatud või kavas korraldada aadressisüsteem naaberomavalitsuse piirialadel (vt lisaks peatükke „.. “ ja „.. Aadresside korrastamise ja määramise käigus selgub mõnikord ka vajadus omavalitsuste piiride muutmiseks.. Ka sel juhul on vajalik naaberomavalitsuste koostöö.. Kohanimede ja koha-aadresside korrastamine on tinglikult etapiline.. I etapp:.. kohanimede määramine ja korrastamine.. Eelkõige keskendume käesolevas raamatus aadressikohtade (liikluspinna nimede ja väikekohtade nimede) ja maaüksuste nimedele.. Täpsemalt vt peatükkidest „.. ”; „.. ”,.. II etapp:.. maaüksuste koha-aadresside korrastamine.. Siinkohal peame silmas maaüksuste lähiaadresse, mis ei ole ühtlasi kohanimed.. III etapp:.. hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine.. Kohanimede ja maaüksuste aadresside korrastamisel peab kindlasti jälgima ka hoonete ja hooneosade adresseerimise vajadust, kuid ei ole mõislik hakata hoonete ja hooneosade koha-aadresse korrastama enne, kui on korrastatud kohanimed ja maaüksuste aadressid.. Vastupidise tegevusjärjekorra puhul võib tekkida vajadus andmete uue muutmise järele.. Vt lisaks teemat “.. ” ja selle alapeatükke.. Etapilisus on tinglik,.. sest kui mingis piirkonnas muudetakse väikekohtade või liikluspindade nimesid, siis peab samal ajal läbi mõtlema ja muutma ka maaüksuste ja hoonete aadressid selles  ...   ümberkirjutusvead, mis on tekkinud juba 1930.. aastate skeemilisel katastrikaardil; eristava täiendsõna kirjutamine eraldi, mitte sidekriipsu abil.. Nimekirjutusvead võivad olla pärit veelgi vanemast ajast, näiteks kui revisjonikirjutaja (kes oli sageli taani, saksa, vene või muu võõra päritoluga või vastavas keeles hariduse saanud) on pidanud vajalikuks teha nimedesse mugandusi, mis on tema emakeelele (või haridusele) omased.. Esialgse nime taastamine võib mõnel juhul olla võimatu, sest nimi on tänaseks juba liiga palju moondunud.. Ainus, mida sel juhul teha saab, on vähemalt kirjutada nimi tänapäevaste keelereeglite järgi.. Maaüksusele, mille sisse jäävad vana, tuntud nimega talukoha hooned, on pandud uus, sageli väljamõeldud nimi, sest.. a) vana nimi on juba määratud õigusjärgsele omanikule tagastatud hooneteta maatükile;.. b) vana nimi on juba määratud enne nõukogude aega nn ematalust jagatud katastriüksusele või ematalust välja ehitatud tol ajal kinnistamata majapidamisele, mille katastrisse kandmisega on nüüd ette jõutud;.. c) omanikule pole vana nimi meeldinud;.. d) omanik on oma esivanemate talu nime teise kohta üle kandnud.. Esineb ka juhtumeid, kus maakorraldaja on lausa soovitanud taluhoonete juurde maa erastajale võtta uus nimi, kuigi samanimelisuse probleemi ei ole.. Sellisel puhul soovitame siiski taastada nimi tema endisesse asukohta (endise talu hoonestatud maaüksusele).. Endise talu lahustükid võivad saada sama nime kas hargtäiendiga või mõne uue nime.. Samas on hea lahendus ka see, kui endine hoonestatud taluosa saab hargtäiendiga vana nime (nt Vana-Otsa).. Oluline on püüda endisaegsed nimed taastada nende põlises asukohas ja mitte lasta neid hävida ega teise kohta rännata.. 1990.. aastatel alanud maareformi käigus nummerdati suur hulk tagastatud maaüksustest (nt.. Raja 1.. Raja 2.. Seda juhtus eriti sageli siis, kui ühele talule oli mitu pärijat, kes kõik said sellest tükikese.. Ka 1919.. aastal alanud maareformi ajast tekkis hulgaliselt kinnistuid, kus mitme ühe küla kinnistu nime eristabki ainult number.. Tol ajal jagunenud talud või ühe küla talud eristuvad sageli ka juba vanades dokumentides ainult numbri poolest.. Seega maaüksuste nimede numbritega eristamine oli laialt levinud nii eelmise sajandi alguses kui ka lõpus.. Hea kohanimetava ega ka kohanimeseaduses sätestatud põhimõtted ei soosi tänapäeval enam sellist nummerdamist.. Lahendusena soovitame leida nimedele kas sõnalisi hargtäiendeid või määrata täiesti uusi nimesid (vt lisaks peatükki „.. Alates 1.. juulist 2013 on hoonestatud maaüksuste (talude) nummerdamine hajaasustuses kohanimeseadusega keelatud.. Samuti on kavas ettevalmistatud ADS määruse eelnõu kohaselt hakata piirama numbrite kasutamist ka hoonestamata maaüksuste nimedes.. Üldjuhul soovitame katastriüksuste nimedes pigem nimetuuma ja liigisõna kokkukirjutust.. Küüni-Saare > Küünisaare.. Vabadiko Pealse > Vabadikupealse.. Vana Loosu > Vanaloosu.. Kuusiko-Allika > Kuusikuallika.. Sidekriips sobib.. juhul, kui üks katastriüksuse nimi on hargtäiendita, teine täiendiga.. Näiteks samas piirkonnas on olemas nii.. kui ka.. Alt-Kubja.. keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna + eesnimi).. Mõnuvere-Hendriku.. Kedekubja-Juhani.. Tagaküla-Endriku.. Eesnimest ja üldsõnast või kahest eesnimest koosnevad katastriüksuste nimed kirjutatakse kokku nagu tavalised liitsõnad, nt.. Mardimetsa.. Torijaani.. Jüriaadu.. Vt lisaks Eesti kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reegleid (Emakeele Seltsi.. a soovitus.. Vaata lisaks peatükk „.. Maaüksuse ja sellel asuvate hoonete adresseerimist tuleb vaadelda tervikuna.. Kui maaüksusel asub hooneid või kui sinna on kavas hooneid ehitada, siis peab maaüksuse adresseerimisel lähtuma muu hulgas ka hoonete adresseerimise vajadustest.. Põhjalikumalt on teemat käsitletud osas „.. Haljasalasid ja parke teenindavate maaüksuste puhul, mis asuvad tiheasustuses (linnad, alevikud jm), kehtib unikaalaadressi nõue.. Hajaasustuses võivad maaüksuste nimed korduda juhul, kui puudub vajadus eristada neid lähiaadressi alusel.. Üldiselt soovitame haljasala teenindava maaüksuse nimes kajastada maa-ala tähistavat liigisõna.. haljak.. Kui nimes maa-ala tähistav liigisõna on vastavuses oma otstarbega, kirjutatakse liigisõna üldjuhul nimetuumast lahku, nimetavas käändes ja väikese algustähega, nt.. Mõisa park.. Kalevi mets.. Kui üks park või haljasala jääb mitmele maaüksusele, soovitame kasutada eristamiseks suurtähest „P“ ja numbrist koosnevat lisandit.. Mõisa park P1.. Mõisa park P2.. Kalevi mets P1.. Kalevi mets P2.. Maa-ala liiki tähistava liigisõna võib kirjutada aga ka nimetuumaga kokku.. Seejuures on liigisõna üldjuhul ainsuse nimetavas käändes, kuid kasutada võib ka ainsuse omastavat vormi, nt.. Koerapark.. Mõisapargi.. Kui aga maaüksuse nimes maa-ala liiki tähistav liigisõna ei ole oma otstarbega vastavuses (nt on tänaseks endise pargi asemel põld või aiand), tuleb nimetuum ja omastavakäändeline liigisõna kirjutada kokku, nt.. Keskpargi.. Kalevimetsa.. Juhul kui haljasala teenindav maaüksus asub tiheasustuses ning lähiaadressis soovitakse täpsustada nii maaüksuse asukohta kui ka otstarvet, on õigustatud paralleelaadressi määramine, nt.. Mõisa tee 1 // Rasina mõisapark.. Samuti võib tiheasustuses asuvale haljasala teenindavale maaüksusele määrata ainult liikluspinnajärgse lähiaadressi, nt.. Mõisa tee 1.. Avalikud teed jaotuvad teeseaduse kohaselt mitmesse suurde rühma.. ADS-i jaoks kõige olulisemad rühmad on.. riigimaanteed.. kohalikud maanteed.. Riigimaanteede nimekirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.. Kohalike teede nimekirja kehtestab kohalik omavalitsus.. Kohalike teede hulka kuuluvad ka teeseaduse tähenduses tänavad (linnades, alevites ja alevikes asuvad teed on samal ajal aadressiandmete süsteemi tähenduses enamasti liikluspinnad ehk sellised teed, mille järgi adresseeritakse maaüksusi ja hooneid).. Teede ja liikluspindade nimed registreeritakse kohanimeregistris.. Seega on kohalike teede ja liikluspindade nimede määramine ning omakorda neid teenindavate maaüksuste nimetamine üsna keerukas.. Vajalik on jälgida infot nii teeregistris kui ka kohanimeregistris.. Kui teeregistri ja kohanimeregistri info omavahel kokku ei sobi, siis peab omavalitsus kehtestama õigusaktiga kas teede nimekirja muudatuse või kohanime muudatuse ning esitama selle vastavale registrile.. Teed teenindavad on sellised maaüksused, millel asuvad teed.. Üldjuhul on sellise maaüksuse sihtotstarve transpordimaa.. Teed teenindavale maaüksusele peab määrama nime.. Erandiks on sellised transpordimaa sihtotstarbega maaüksused, millel asub näiteks parkla ja mis ei kuulu otseselt tee tavalise sõiduosa juurde.. Sel juhul võib määrata ka mõne teise struktuuriga lähiaadressi – näiteks tänava nime koos numberlisandiga.. Üldised põhimõtted, mida soovitame jälgida riigile kuuluvate teede aluste maaüksuste nimede määramisel, on järgmised.. Maaüksuse nimi peab koosnema riigimaantee numbrist, riigimaantee nimetusest teeregistris ja liigisõnast (nt.. 15173 Oisu-Kärevere-Taikse tee.. 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee.. Maaüksuse nimi peab sisaldama tee nimetust täiskujul (nt.. 15213 Oisu-Retla-Rulli teerist – Saareotsa tee.. , liigisõnade ja teiste nimeosade lühendite kasutamine on keelatud).. Kui tee nimetus teeregistris sisaldab lühendeid, siis tuleb need pikalt välja kirjutada.. Nime ette võib lisada üksnes teeregistri numbri.. Nime järele võib unikaalsuse tagamiseks lisada ühe suurtähtlisandi ja sellele vahetult (ilma tühikuta) järgneva numbri (nt.. 17189 Rakvere sissesõit T1.. Eristava tähena soovitame kasutada T-tähte nende teede puhul, mis ei ole samas lõigus liikluspinnana kasutuses.. Kui teed kasutatakse samas lõigus ka liikluspinnana (tee nime järgi adresseeritakse hooneid ja maaüksusi), siis soovitame eristava tähena kasutada L-tähte (näiteks kui tee nimi on.. Kuusalu tee.. ja selle järgi adresseeritakse hooneid, siis teed teenindavate katastriüksuste nimed on.. 11106 Kuusalu tee L1.. 11106 Kuusalu tee L2.. Üksik täht (tähtlisand või eristav täht) ei või esineda maaüksuse nimes üksi ilma numbrita.. Liigisõnale (tee, maantee jne) ei või vahetult järgneda number.. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada Rooma numbreid ega lühendeid.. Koha-aadressi unikaalsusnõue kehtib selliste teelõikude korral, mida kasutatakse aadressikohana (liikluspinnana) või mis asuvad tiheasustuspiirkondades või detailplaneeringu kohustusega aladel (need on planeerimisseaduse § 3 lõike 2 tähenduses alad, kus hoonestus on või võib muutuda tihedaks ning territoorium on selgelt piiritletava kompaktse asustusega).. Seega üldjuhul peavad alevites, alevikes ja linnades kõik maaüksuste aadressid olema unikaalsed.. Kui unikaalsusnõue puudub, siis võivad katastriüksuste nimed korduda ja eristajat ei ole vaja lisada.. Seega hajaasustuses võivad teed teenindavate maaüksuste nimed korduda ja eristamiseks piisab ainult katastritunnusest.. Näiteks võib hajaasustuses olla mitu katastriüksust nimega.. 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru tee.. Kui teeregistris on tee nimetuses liigisõna olemas (nt.. ramp.. ülesõit.. ring.. ), siis muud liigisõna ei kasutata.. Kui aga teeregistris oleval nimetusel liigisõna puudub, siis kokkuleppeliselt tuleb kasutada liigisõna.. Liigsõna.. ei või sel juhul kasutada.. Ristmike ja liiklussõlmede korral eelistatakse väiksema numbriga tee nime.. Ristmike kohta vaata täpsemalt peatükist „.. § 4 lõike 1 punktis 1 on öeldud, et aadressikoha nime võib määrata ka tee lõigule.. Seega võib omavalitsus määrata oma territooriumil riigimaantee lõigule liikluspinna nime, et selle järgi adresseerida tee ääres olevaid katastriüksusi.. Sellisel juhul võib teed teenindava katastriüksuse nimi tuleneda nii riigimaantee kui ka liikluspinna nimest.. Maanteeamet eelistab riigimaantee nime järgi adresseerimist ka linnades ja mujal tiheasustuses.. 67 Võru – Mõniste – Valga tee.. Võru linna läbiva lõigu liikluspinna nimeks on määratud.. Kubja tee.. Selle tee teenindamiseks vajaliku katastriüksuse lähiaadressiks (nimeks) on määratud.. Kubja tee T1.. , kuid maanteeameti soovituse järgi võiks nimeks olla.. 67 Võru – Mõniste – Valga tee T1.. 20 Põdruse – Kunda – Pada tee.. Kunda linnas olevale kolmele lõigule on määratud liikluspindade nimed.. Selja tee.. Rakvere maantee.. (osaliselt) ja.. Jaama tänav.. Nimetatud liikluspindasid teenindava maaüksuse nime määramisel on mitu võimalust.. Nimetada kogu maaüksus riikliku tugimaantee nime järgi:.. Kui on moodustatud mitu maaüksust, siis võib need nimetada:.. 20 Põdruse – Kunda – Pada tee L1.. 20 Põdruse – Kunda – Pada tee L2.. Kui iga maaüksus on moodustatud ainult kindla liikluspinna ulatuses, siis võib neid lõike adresseerida ka igaüht erineva liikluspinna järgi:.. Selja tee, Rakvere maantee L1, Jaama tänav.. Kuna riigiteede korral on maa haldaja Maanteeamet, siis on vajalik ka Maanteeameti kooskõlastus.. Riigimaanteede.. teemaa katastriüksuste (tee teenindamiseks moodustatud maaüksuse) nime määramise põhimõtted on toodud Maanteeameti koostatud juhendis „Põhimõtted katastriüksuse nime määramiseks riigimaanteid teenindavatele katastriüksustele” (.. ee/docs/aadress/Ri_mnt_nim.. doc.. Näide 1:.. 11173 Vasalemma jaama tee.. 11173 on tee number teeregistris.. Vasalemma jaama tee.. on tee nimetus teeregistris.. Juhul kui maantee nimetus sisaldab liigisõna, siis seda ei korrata.. Näide 2:.. 11123 Kose-Ravila-Nõmbra tee.. 11123 on riigimaantee number.. Kose-Ravila-Nõmbra.. on riigimaantee nimetus teeregistris.. on lisatav liigisõna.. Näide 3:.. 12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee.. 12165 on tee number teeregistris.. Kärdla-Hausma-Lennujaam.. Juhul kui tee nimetus on nimetavas käändes, soovitame katastriüksuse nimes panna see omastavasse käändesse.. on liigisõna, mis tuleb lisada, kui see teeregistri nimetuses puudub.. Näide 4:.. 2210 Riia ring.. 2210 on riigimaantee number teeregistris.. Riia ring.. loetakse liigisõnaks ja rohkem liigisõnu ei ole vaja lisada.. Näide 5:.. 22131 Tõrvandi raudtee ülesõit.. 22131 on riigimaantee number teeregistris.. Tõrvandi rdt ülesõit.. Juhul kui tee nimetus sisaldab lühendeid, tuleb need katastriüksuse nimes pikalt välja kirjutada.. loetakse liigisõnaks.. Näide 6:.. 14140 Jõgeva – Jõgeva aleviku tee.. 14140 on tee number teeregistris.. Jõgeva – Jõgeva alevik.. on tee nimetus.. Juhul kui tee nimetus on nimetavas käändes, siis tuleb katastriüksuse nimes panna see omastavasse käändesse.. Näide 7:.. 21155 Audla – Saareküla – Tornimäe – Väikese väina tee.. 21155 on riigimaantee number teeregistris.. Audla – Saareküla – Tornimäe – Väike väin.. Veel teede liigisõnade näiteid:.. ühendustee.. kesktänav.. põik.. jalgtee.. kergtee.. siseteed.. Teede ristmike teenindamiseks moodustatud maaüksuste nimede puhul saavad kõik maaüksused tähtsama ehk väiksema teeregistri numbriga tee numbri ja nime.. Koha-aadressis ei ole soovitatav kasutada eraldi ristmiku nime.. Kuna ristmik on ka tee osa, siis piisab kõige tähtsama tee numbrist ja nimest maaüksuse nimes, millele vajaduse korral lisatakse eristav lisand (T1 või L1).. Sama põhimõtet võib rakendada ka kohalike teede ja liikluspindade teenindamiseks moodustatud maaüksuste puhul, kui maaüksusele jääb mitu erinevat liikluspinda või kohalikku teed.. Seega piltlikult kulgeb väiksema numbriga teemaa lindina ja suurema numbriga teel on katkestus.. Näiteks kui ristuvad tee number 5 ja tee number 2, siis antakse ristmikku või liiklussõlme teenindavatele katastriüksustele nimed tee number 2 järgi.. Need mõned eritasandiliste ristmike alused maaüksused, mis on näiteks Harjumaal saanud ristmiku nime, tuleb ümber nimetada väiksema numbriga tee järgi.. Mitmetasandiliste ristmike maha- ja pealesõitude maaüksuste nimed peavad olema samuti tähtsama tee nime järgi.. Kui need maaüksused ei vaja unikaalaadressi, siis ei ole vaja lisada eristavaid lisandeid (T1 või L1) ja nad kõik võivad olla ühesuguse nimega.. Erinevate maaüksuste eristamisel on abiks katastritunnus, nt.. 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee.. Sageli jäetakse riigimaanteede äärsete teemaade laienduseks vajalikud reformimata maad riigi omandisse või jagatakse teega piirnevad maaüksused teede laiendamise eesmärgil.. Üldreegli kohaselt soovitame kõik need (üldjuhul ribaja kujuga) maaüksused nimetada põhitee nime järgi.. Hajaasustuses ei ole sellistel maaüksustel unikaalaadressi nõuet, seega ei pea määrama eristavat lisandit (kõik maaüksused on ühenimelised).. Unikaalsusnõude korral (tiheasustuses) tuleb nimedele lisada eristav lisand (T1 või L1).. Võimalike segaduste (vigade) vältimiseks soovitame viia läbi korrektse haldusmenetluse ja võtta maaüksuste nimede määramisel ühendust Maanteeametiga.. Kui tee laiendamiseks jagatakse teeäärseid maaüksusi, siis ei ole õige panna sellistele lõigetele nime teega piirneva maaüksuse lähiaadressist lähtudes (näiteks.. Künka.. nime kandva maaüksuse jagamisel määrata eraldatavale ribale nimeks.. Künka tee.. ) ega kasutada ka muud väljamõeldud nime (näiteks.. Teemaa.. ), vaid lähtuda tuleb ikka selle tee nimest, mille laiendamiseks üksus moodustatakse.. Eristavate lisandite numbrid ei pea olema määratud järjestikku, numbreid võib anda lõigetele näiteks nende põhitükkidest eraldamise järjekorras, peaasi, et need ei korduks.. Numbreid võib jätta ka varusse, kui on ette näha, et mingis vahemikus võib veel lõikeid tekkida.. Keelatud on kasutada eristavas lisandis peale numbrit veel omakorda tähte (nt.. 27 Rapla – Järvakandi – Kergu tee T22.. ), selle asemel tuleb määrata järgmine vaba number:.. 27 Rapla – Järvakandi – Kergu tee T23.. Mitme liigisõna kasutamine ühes nimes ei ole korrektne.. Vaida ühendustee.. juurdelõige.. ei sobi, vajaduse korral võib kasutada eristavaid lisandeid.. Teeregistris registreeritakse kõik kohalikud teed kooskõlas teeseadusega.. Omavalitsus esitab kohalike teede andmed teeregistrile.. Kohalikele teedele võib vastavalt kohanimeseadusele määrata ka kohanime ning esitada registreerimiseks kohanimeregistrile.. Alates 2013.. aasta juulist ei ole teele kohanime määramine enam kohustuslik.. Juhul kui teele kohanimi määratakse peab tee nimetus teeregistris ja tee kohanimi kohanimeregistris omavahel kokku langema.. Kohanimeregistrile tuleb koos kohanime määramise otsusega esitada ka viide tee numbrile teeregistris, sel juhul ei ole vaja kohanimeregistrile tee asendikaarti esitada.. Kohanime määramisel kohalikule teele tuleb vahet teha, kas tee nime hakatakse kasutama adresseerimiseks või mitte (kas tee on kogu ulatuses või mingis lõigus ka liikluspind ADS-i määruse tähenduses).. Kui soovitakse adresseerida maaüksusi ja hooneid, siis tuleb kohanimeobjekti liigiks määrata „liikluspind”.. Kui aadresse määrata vaja ei ole, siis tuleb kohanimeobjekti liigiks määrata „tee”.. Kohaliku tee ruumiline ulatus võib olla erinev liikluspinna ruumilisest ulatusest.. Juhul kui kohalik tee on täies ulatuses liikluspind, peavad teeregistris registreeritud tee nimetus ja kohanimeregistris registreeritud liikluspinna kohanimi omavahel kokku langema.. Kui tee ja liikluspinna ruumikuju omavahel kokku ei lange, siis peavad ka nimed olema erinevad.. Kui kohalik tee on samal ajal ka liikluspind, siis kehtivad seda teenindavale maaüksusele liikluspinda teenindava maaüksuse aadressi määramise reeglid (vt lisaks peatükki „.. Kohalikku teed teenindava maaüksuse.. (katastriüksuse) nimi peab sisaldama sellel asuva, teeregistris (ja ühtlasi kohanimeregistris) registreeritud tee nime täiskujul koos liigisõnaga.. Kui teeregistris ei ole liigisõna määratud, siis on see kokkuleppeliselt.. Maaüksuse nimes ei ole sõna.. vajalik, sest see on juurdemõeldav.. Mõned näited kohalikku teed teenindavate maaüksuste nimede kohta:.. Alaküla tee.. Kontjala tee.. Vana-Rannu tee.. Lautna-Kelu tee.. Türi-Pärnu tee.. Kohalike teede puhul on omavalitsuse enda otsustada, kas teeregistri number nime ette lisada või mitte.. Näiteks on lubatud variandid.. Muri tee.. 4320067 Muri tee.. Muri tee L1 ja Muri tee L2.. Üldised põhimõtted liikluspinda teenindava maaüksuse nime määramiseks on järgmised.. Liikluspinna teenindamiseks moodustatavale maaüksusele määratakse kohanimi, mis peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul (nt.. Liikluspinnale määratud kohanimi peab olema kantud kohanimeregistrisse.. Tänavat teenindavale (transpordimaa) maaüksusele tuleb määrata nimi nii, et see ei oleks eksitavalt sarnane tänava ääres olevate kruntide aadressidega.. Aia tänav L5.. Aia tänava lõik 5.. Vale on.. Pargi tn 5.. Pargi tn V maatükk.. Vajaduse korral võib liikluspinna teenindamiseks moodustatava maaüksuse nimi kohanime järel sisaldada erilisandeid.. Erilisandis soovitame kasutada L-tähte ja numbrit, nt.. Pargi tänav L1.. Pargi tänav L2 ja Pargi tänav L3.. Tähte üksi ilma numbrita erilisandina kasutada ei või.. Eristava tähe.. L.. asemel võib ka kirjutada välja sõna.. lõik.. ja lisada sellele numbri, kuid siis peab järgima ka käänamise reegleid (nt.. Kuuse tänav.. lõik 3.. Pik.. lõik 1.. Maaüksusele nime määramisel tuleb jälgida põhimõtet, et nimi ei ole jutustav asukoha kirjeldus (näiteks vale on lähiaadressiks määrata.. Kaasiku tänava planeeritav põhjapoolne läbimurre.. Nimi peab olema piisavalt lakooniline.. Nimi ei või sisaldada Rooma numbreid, liikluspinna liigisõna lühendit ega muid lühendeid.. Pühendusnimede korral tuleb ka eesnimed pikalt välja kirjutada.. Liikluspinna kohanime ette võib lisada vajaduse korral kohaliku tee teeregistri numbri nagu riigimaanteed teenindavate maaüksuste puhul.. Liikluspinda teenindava maaüksuse (katastriüksuse) nimi peab sisaldama sellel asuva ametliku kohanimena määratud ja kohanimeregistrisse kantud liikluspinna nime täiskujul.. Kui liikluspinda teenindavaid maaüksusi on üks, siis on selle maaüksuse nimeks liikluspinna nimi täiskujul (koos pikalt välja kirjutatud liigisõnaga, pühendusnimede puhul koos kõigi eesnimedega).. Aiandi tee.. Hämariku tänav.. Instituudi põik.. Rännaku puiestee.. Carl Robert Jakobsoni tänav.. Kui ühte liikluspinda teenindavaid maaüksusi (katastriüksusi) on mitu,.. siis peavad maaüksuste nimed olema unikaalsed.. Selle tagavad nime ette või järele lisatud täht- ja numberlisandid.. Samas ei tohi liikluspinda teenindava maaüksuse nimi olla eksitavalt sarnane liikluspinna ääres olevate kruntide aadressidega, siit ka nõue, et number ei või vahetult liigisõnale järgneda.. Aia tänav L1.. Aia tänav L2.. Pargi tee T1.. Pargi tee T2.. Metsa tänava lõik 1.. Metsa tänava lõik 2.. Pika tänava lõik 4.. Soo põigu lõik 1.. Järve tee lõik 2.. Unikaalsusnõue on täidetud ka siis, kui üks nimi on ilma erilisandita ja teis(t)el on lisand, näiteks.. Näpi tee.. Näpi tee L1.. Kui mitme liikluspinna teenindamiseks on moodustatud üks maaüksus (katastriüksus),.. siis ruumiandmete seaduse alusel enam mitut nime (paralleelaadressidena) määrata ei tohi.. Selline nõue kehtestati, sest maaüksusel mitme nime määramine ei ole otstarbekas.. Enne ruumiandmete seaduse jõustumist on mitut liikluspinda teenindavale maaüksusele sageli määratud nimi kõikide sellel paiknevate liikluspindade järgi.. Nüüd tuleb varem paralleelaadressidena määratud nimed muuta (osa maaüksuste nimesid tühistada).. Näiteks paralleelaadress.. Selja tee // Rakvere maantee L1 // Jaama tänav.. tuleb tühistada ja jätta katastriüksusele ainult üks nimi.. Nimevaliku soovitused sellisel juhul:.. valida selle liikluspinna nimi, mille ruumiline ulatus (osakaal) on kõige suurem;.. valida selle liikluspinna nimi, mille teeregistri (.. kohaliku tee.. ) number on kõige väiksem (analoogselt riigimaanteid teenindavate maaksustega, kui tegu on ristmiku alaga);.. võib valida ka lihtsalt tähestiku järjekorras esimese nime – väga rangeid reegleid ei ole.. Sellisel lähenemise korral on teed teenindava maaüksuse nimi optimaalse pikkusega ega sisalda mitut nime paralleelnimedena.. Kui liikluspind on ühtlasi mõne riikliku maantee osa,.. siis soovitame määrata selle liikluspinna teenindamiseks moodustatud maaüksuse nimi vastava riikliku maantee nime järgi.. Samas võib määrata maaüksuse nime ka liikluspinna nime järgi.. Mõlemad võimalused on lubatud, korraga ei ole vaja kahte nime määrata.. Haldusmenetluse läbiviimise käigus tuleb nimi kooskõlastada maa haldajaga (riigiteede korral on selleks Maanteeamet).. Näide.. Riigimaantee nr 25145 nimi on.. Võru – Kaubajaama tee.. Ühele sellele riigimaantee lõigule Võru linnas on määratud liikluspinna nimi.. Kaubajaama tee.. Selle liikluspinna teenindamiseks moodustatava maaüksuse nimi võib olla näiteks kas.. 25145 Võru – Kaubajaama tee L1.. (riigimaantee nime alusel) või.. Kaubajaama tee L1.. (liikluspinna nime alusel).. Kehtib reegel, et teed teenindava maaüksuse nimi peab sisaldama sellel asuva, teeregistris registreeritud tee nime täiskujul koos liigisõnaga.. Kui teeregistris ei ole liigisõna määratud, siis on selleks kokkuleppeliselt.. Lautna – Kelu tee.. Türi - Pärnu tee.. Seega kui teeregistrisse on kantud teele kohanimeregistrist erinev nimi, tuleb see muuta kohanimeregistris olevale nimele vastavaks.. Samuti tuleb jälgida, et teeregistris oleva tee ruumikuju (ulatus) ja kohanimeregistrile esitatud tee ruumikuju oleksid võrdsed.. Liikluspinna nimena ei ole otstarbekas kasutada kolme- ja enamaosalist nime, seega ei ole soovitatav kanda kolme- ja enamaosalisi nimesid ka teeregistrisse kohaliku tee nimeks.. Väikekohtades võivad teedele olla kohanimed määratud, kuid võivad ka mitte olla.. Kui teele on kohanimi määratud, siis on see ka adresseerimisel kasutuses (tegu on liikluspinnaga).. Seega väikekohas olevale teealusele maaüksusele nime määramine toimub kahel erineval põhimõttel.. Väikekohas asuvale teele on kohanimi määratud ja adresseerimine toimub nii väikekoha kui ka liikluspinna järgi.. Kotka väikekohas.. on liikluspinna nimi.. Sule tee.. Sel juhul peab seda liikluspinda teenindava maaüksuse nimi sisaldama Sule tee nime, millele võib lisada vajaduse korral erilisandi (nt.. Sule tee L1.. Sule tee L2.. Sule tee ääres asuva hoonestatud krundi lähiaadress on sel juhul.. Kotka väikekoht, Sule tee 2.. Väikekoha teedel ei tarvitse kohanimesid olla ja aadresse määratakse väikekoha nime ja numberlisandiga.. Sel juhul on tegu üldmaa territooriumiga, mille nimi peab sisaldama väikekoha nime täiskujul.. Kure väikekoha.. üldkasutatavatele maaüksustele, millel asuvad laste mänguväljak, lõkkeplats, alajaam, teed ja kaev, on määratud nimeks.. Kure üldmaa 1.. Kure üldmaa 2.. Kirjeldatud juhul ei lisata väikekoha liigisõna, seega on vale.. Kure väikekoha üldmaa 1.. Nummerdamine väikekohas.. Pihlaka väikekohas.. , kus teedele ei ole kohanime määratud, võiksid teed teenindavate KÜ-de nimed olla.. Pihlaka teelõik 1.. Pihlaka teelõik 2.. kui väikekohas ei ole teedele kohanime määratud, siis on teid teenindavate maaüksuste nime määramisel soovitatav kasutada väikekoha nime ja liigisõna.. teelõik.. (kui on tegemist ainult teealuse maaga) või.. üldmaa.. (kui katastriüksusel on teealusele maale lisaks veel mingi laiendus, näiteks veevõtu tiik või kaev) ning vajaduse korral erilisandina ka number, nt.. Pihlaka teelõik 1, Sooääre üldmaa, Lootose üldmaa 1.. Kergliiklusteid.. (ka jalgteid ja kõnniteid) teenindavate katastriüksuste nimedes soovitame kasutada selle liikluspinna nime, mille ääres nad asuvad (näiteks Pika tänava äärse kõnnitee puhul.. Pikk tänav L7.. ; Jaama tänava äärse kergliiklustee puhul.. Jaama tänav L4.. Kui riigimaanteede ääres olevate kergliiklusteede teenindamiseks vajalikud maatükid taotletakse või on munitsipaalomandis ja kergliiklustee registreeritakse teeregistris munitsipaalteena, siis tuleb ka kergliiklusteele määrata kohanimi ja selle teenindamiseks vajalikud katastriüksused saavad oma nime määratud kohanime järgi.. Liigisõnaks sobivad sellistel juhtudel.. kergliiklustee.. Kui aga riigimaantee ääres olev kergliiklustee ei kuulu munitsipaalomandisse, vaid jäetakse riigi omandisse, siis selle kergliiklustee teenindamiseks vajalikud katastriüksused saavad oma nime riigimaantee nime järgi.. Kergliiklusteedele eraldi kohanimesid üldjuhul määrata vaja ei ole.. Enamasti kulgevad nad autoliikluseks mõeldud teede ääres ja seega võib neid lugeda põhitee osaks.. Nende teenindamiseks vajalikud maaüksused soovitame nimetada vastava põhitee järgi.. Unikaalsusnõude korral (tiheasustuses) tuleb lisada eristav lisand, nt.. Palamuse jalgtee L1.. Palamuse jalgtee L2.. Kui kergliiklusteele on määratud põhiteest erinev kohanimi, siis peavad seda teenindavate katastriüksuste nimed sisaldama kergliiklustee kohanime täiskujul.. Kui kergliiklustee asub hajaasustuses (unikaalaadressi nõuet ei ole), siis võivad kõikidel lõikudel olla ühesugused nimed, nt.. Luua jalgtee.. Kergliiklustee ehitamiseks teeäärsetest maaüksustest n-ö väljajagatavad maaüksused soovitame nimetada kohe põhitee järgi (või ka kergliiklustee enda nime järgi, mis peab sel juhul olema eelnevalt määratud).. Klooga maantee Uuspere juurdelõige.. ei ole sobiv nimi.. Nimede määramisel ei ole soovitatav viidata maaüksustele, millest need tükikesed eraldatud on, sest.. § 6 lõike 6 kohaselt määratakse liikluspinna (ka tee) teenindamiseks moodustatavale maaüksusele (st transpordimaale) nimi, mis peab sisaldama liikluspinna (ka tee) kohanime täiskujul, ja naaberüksuste nimed, millest üksus välja jagati, ei ole seejuures enam olulised (vt lisaks peatükki „.. Mõned näited.. Tallinna – Pärnu – Ikla tee äärde rajatavat kergliiklusteed teenindavate katastriüksuste nimed võivad olla järgmised:.. 4 Tallinna – Pärnu – Ikla tee.. (nime ette võib olla lisatud teeregistri number).. Tallinna – Pärnu – Ikla tee.. 4 Tallinna – Pärnu – Ikla kergliiklustee.. Tallinna – Pärnu – Ikla kergliiklustee.. või unikaalsusnõude või eristamise vajaduse korral võib lisada eristava lisandi nime lõppu:.. 4 Tallinna – Pärnu – Ikla tee L1.. Tallinna – Pärnu – Ikla tee L1.. 4 Tallinna – Pärnu – Ikla kergliiklustee L5.. Tallinna – Pärnu – Ikla kergliiklustee L5.. Sageli tekib küsimus, kuidas määrata kohanimesid majadevahelistele juurdepääsuteedele.. Kui liikluspinnale kohanime määratakse, siis soovitame sellised juurdesõidud jätta liikluspinna ruumikujus välja toomata.. Oluline on, et kohanimi oleks tänava põhiliiklusteel ja sellest ühele poole määratakse paaritud numbrid, teisele poole paarisnumbrid.. Ometigi on üsna arusaadav, et ka tänavalt hargnevad sissesõiduteed on sama tänava osadena käsitletavad ja eraldi kohanime neile määrata ei ole vaja.. Kirjeldatud juurdepääsuteede teenindamiseks võidakse moodustada eraldi maaüksusi ja siis on vaja neile ka nimi määrata.. Juurdepääsuteede alustele maaüksustele soovitame määrata koha-aadressi põhitee (tänava) järgi, lisades suurtähe J ja numbri, nt.. Jaani tänav J1.. ,ja kui selliseid juurdesõite on mitu, siis vastavalt.. Jaani tänav J1, Jaani tänav J2.. Hulgaliselt probleeme valmistavad kindlasti liiga pikad juurdepääsulõigud.. Näiteks Maardus on Vana-Narva maantee järgi adresseeritud sellest üle 300 meetri eemal asuvaid maaüksusi, kuid soovitatav on määrata nii pikale juurdepääsule juba eraldi liikluspinna nimi:.. Riigile kuuluvate metsamaade haldaja on enamasti Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).. Kuna RMK-le kuuluvaid maaüksusi on üsna paljudes omavalitsustes, siis anname haldusmenetluse lihtsustamiseks üldised soovitused nendele aadresside määramiseks.. Toodud põhimõtted on Maa-ameti ja RMK vahel kooskõlastatud.. Kehtib üldine nõue, et nimetuum peab olema omastavas käändes (nt.. Külastuskeskuse.. Valgjärve.. Objekti liiki märkiv sõna (liigisõna) kirjutatakse väikese tähega ja üldjuhul nimetavas käändes (nt.. Muike paisjärv.. Loksa metskond 10.. Keelatud on määrata jutustavaid nimesid, mis sisaldavad sidesõnu (ja, ning vmt).. Näiteks on keelatud nimi.. Turismi- ja Külastuskeskus.. Soovitatav on nimi määrata üheosalisena:.. Külastuskeskuse.. Turismikeskuse.. Samuti võib lisada nimetuuma:.. Sõrve külastuskeskus.. – sel juhul on külastuskeskus liigisõna rollis ja kirjutatakse väikese tähega.. Kui nimetuum on liigisõnaga kokku kirjutatud, siis võib nimi olla nimetavas käändes (nt.. Rajamets.. Kui aga liigisõna ise ongi nimetuum, siis peab ta olema omastavas käändes (nt.. Keskuse.. Kontori.. Maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksuste puhul kasutatakse üldjuhul metskonna nime ja metskonna raames ühtset numeratsiooni sõltumata haldus- ja asustusjaotusest.. Näiteks kui on koha-aadress.. Harju maakond, Loksa linn, Loksa metskond 40.. , siis tähendab see, et.. Loksa metskond 40.. ei või olla määratud maaüksuse nimeks ühelegi teisele maaüksusele üheski omavalitsuses.. Kui maaüksuse nimes on number, siis ei lisata sellele omakorda tähti (näiteks ei või lähiaadressiks määrata.. Valga metskond 12a.. Valga metskond 12b.. Kui maaüksus jagatakse, siis lisatakse metskonna nimele järgmised vabad numbrid ilma tähtlisandita.. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada Rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed,.. Hoonestatud katastriüksustele määratakse üldjuhul ajalooline kohanimi või nimi kohaliku loodusobjekti järgi, hoiduda tuleb liigisõnast.. kordon.. , sest see on tänases keelekasutuses eksitav.. Nime määramisel võib abistava infona kasutada näiteks Maa-ameti aadressiandmete rakenduses (.. X-GIS.. ) olevat 1930.. aastatest pärinevat kaarti ja kohanimeregistri andmeid ning arhiivimaterjale.. Kui hoonestamata metsamaal on kohanimi olemas, siis soovitame seda ka maaüksuse nimes kasutada.. RMK valduses oleval maaüksusel asuvate maa-ainese ja maavarade karjääride puhul võib objektide eristamiseks määrata karjääri teenindava maa lähiaadressi numberlisandi (nt.. Kukemetsa liivakarjäär 1.. Numberlisandit.. ei või.. määrata nimetuuma ja liigisõna vahele (vale on.. Kukruse.. karjäär.. RMK valduses oleval maaüksusel asuvale teele nime määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest, mis on kehtestatud riigimaanteedele nimede määramiseks.. ” ja.. Maa-ameti kodulehel.. tegevusvaldkondades aadressiandmete teema all olevat dokumenti „.. Põhimõtted katastriüksuse nime määramiseks teemaa katastriüksustel.. Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, siis määratakse neist koha-aadressis ainult üks.. Koha-aadressi määratavaks asustusüksuseks valitakse kas maaüksusel asuva ehitise (või muu aadressiobjekti) asukohajärgne asustusüksus või asustusüksus, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist või kustkaudu maaüksusele ligi saab (ligipääsutee järgi).. RMK valduses olevate maaüksuste soovituslik nimekuju.. Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus.. Aegviidu metskond 1.. , kus ühe metskonna nimega seotud numbrid ei kordu.. Numeratsiooni kooskõlastavad kohalikud omavalitsused enne selle määramist RMK kinnisvara korraldamise talitusega.. Looduskaitseliste piirangutega katastriüksus kaitse- ja hoiualadel.. Soomaa rahvuspark 1,.. kus ühe kaitstava loodusobjekti nimega seotud numbrid ei kordu.. Nimedes tuleb vältida viidet kaitsealustele liikidele ja nende asukohtadele (näiteks ei või nimeks määrata.. Metsise.. Konnakotka.. Näide 3.. Hoonestatud katastriüksus elamu-, äri- tootmis- või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega.. Ussilaka tee 9.. (juhul kui tegu on piirkonnaga, kus adresseeritakse liikluspindade järgi),.. Kiisa alajaam, Kurtna kool, Alatskivi jahiloss, Pikknurme kontor, Varetepalu.. Näide 4.. Veekogude maa sihtotstarbega katastriüksus.. Näide 5.. Üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus.. Külastuskeskuse, Märjamaa külastuskeskus.. Kui objekti koha-aadress sisaldab asustusüksuse nime, ei korrata seda katastriüksuse nimes (näiteks Palivere külas asuva turismikeskuse katastriüksuse nimes ei korrata Palivere nime, vaid piisab nimest.. Näide 6.. Transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus.. 2850220 Hullunaisõ ringtee, 45 Tartu-Värska tee L12, 112233 Metsavahi tee.. Teede puhul märgitakse ära teeregistri kood.. Vt lisaks käsiraamatu peatükki „.. Näide 7.. Mäetööstus- ja turbatööstusmaa sihtotstarbega katastriüksus.. RMK-le kuuluvate maaüksuste koha-aadresse käsitlev juhendmaterjal (.. ee/docs/ADS/soovitusi_RMK.. ) on valminud koostöös Maa-ameti ja RMK-ga ning seda koostades on eelkõige silmas peetud, et soovitused ei oleks vastuolus kehtivate õigusaktidega.. Kuna RMK-le kuuluvate metsaga kaetud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste korral ei ole üldjuhul tegu kohanime vajavate maaüksustega (neil ei paikne hooneid), siis on lubatud nendes ka nn tehniliste numbrite olemasolu.. metskond.. viitab arusaadavalt sellele, et tegu on metsamaaga.. Analoogselt on lubatud ka maanteid teenindavate maaüksuste korral kasutada numbreid selle erisusega, et number ei või liigisõnale vahetult järgneda.. Juhendis olevad soovituslikud lähiaadressid ei ole siiski ainsad võimalikud variandid, vaid iga üksikjuhtumit saab vaadelda ka eraldi.. Sobiv koha-aadress valitakse välja omaniku (haldaja) ja omavalitsuse koostöös.. Seega soovitame kohalikel omavalitsustel metsamaade katastriüksuste lähiaadressid kooskõlastada kohaliku metskonnaga.. Lõplikud otsused nii kohanime kui ka koha-aadressi kohta teeb siiski kohalik omavalitsus.. Maa-ameti roll piirdub hinnanguga, kas üks või teine variant on seadustega kooskõlas.. Eelkõige rõhutaksime siinjuures põhimõtet, et kui piirkonnas on välja kujunenud nimi, mille järgi kohalik elanikkond paika tunneb, siis tuleks seda ka lähiaadressina eelistada.. Seega katastriüksuse koha-aadressi muutmisel tuleb haldusmenetlus läbi viia koostöös omanikuga (haldajaga) ja anda talle aega reageerimiseks.. Elulisi näited.. Kloostri metskond.. , maatükk nr.. ei ole korrektne.. Sobilik on.. Kloostri metskond 28.. Kuigi.. Aakre metskonda.. enam ei eksisteeri, soovib RMK kasutada just seda vana metskonna nime, omavalitsus aga mitte.. Maa-amet soovitab uurida, kas maaüksusel on olemas mõni varasem ajalooline nimi, seejärel viia läbi haldusmenetlus ja kui ajaloolist nime ei ole, siis võimaluse korral arvestada RMK kui maa haldaja soovi.. Kui aga leitakse ajalooline nimi, siis soovitame selle kasutusele võtta.. Kas oleks igati seaduslik ja korrektne, et ilma hooneteta ja metsaga kaetud katastriüksusel on nimeks näiteks.. või siis.. Sooba // Varbla metskond.. Vastus.. : mitut nime maaüksusele määrata ei või.. Riigimetsa tükk jagatakse kaheks.. Mis oleks õige määrata riigimetsadele nimeks, kas mõlemad tükid ühe nimega (.. Kohtla metskond M38.. ) või panna ühele tükile.. Kohtla metskond M38a.. Vastus:.. numbri järel ei ole soovitatav kasutada tähte.. Soovitame leida selles metskonnas lihtsalt järgmine vaba number, näiteks.. Kohtla metskond 50.. Vasalemma karjäär.. Maardlad ja mäeeraldised registreeritakse keskkonnaregistri maardlate nimistus ja kaardil saab nende andmetega tutvuda Maa-ameti geoportaalis.. X-GIS-i maardlate rakenduses.. Maavarade ja maa-ainese pealmaakaevandamiseks rajatud karjääridel on enamasti olemas kohanimed, millega neid tuntakse.. Tavaliselt on need sekundaarnimed, mis sisaldavad asukohaks oleva asula (küla) või mõne muu objekti (nt talu) nime ja liigisõna (karjäär, liivakarjäär, kruusakarjäär jne), nt.. Karujärve karjäär.. Karinu lubjakivikarjäär.. Karjääre teenindavale maale nime määramine ei tarvitse alati sõltuda karjääri olemasolust, sest maardlad ja mäeeraldised võivad asuda nii ühe kui ka mitme maaüksuse alal.. Maaüksused võivad olla ka erinevate omanike valduses ja neil võib asuda veel palju teisi objekte.. Kui aga karjääri teenindamiseks on moodustatud või moodustatakse eraldi maaüksus, siis soovitame lähtuda vastava mäeeraldise nimest, mis on maardlate nimistus registreeritud.. Juhul kui mäeeraldist veel registreeritud ei ole, siis on kindlasti registris olemas maardla ja samuti võib olla välja antud maavara kaevandamise loa andmise otsus (kas Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti poolt), milles olevast mäeeraldise nimest saab lähtuda.. Oluline on, et karjääri teenindavate maaüksuste nimed vastaksid koha-aadressi üldnõuetele ning oleksid.. optimaalse pikkusega.. informatiivsed.. Maaüksusele nime määramisel tuleb hoiduda kirjeldavatest nimedest, lühenditest, sümbolitest ja parasiitsõnadest (näiteks ei ole korrektsed sellised nimed:.. Sompa kaevanduse tööstusterritoorium, AS Narva Karjäär maatükk nr 6, Sirgala karjäär II nr 14.. Üldpõhimõtted karjääre teenindavate maaüksuste nimede määramisel.. Karjääre teenindavate maaüksuste puhul, mis asuvad tiheasustuses (linnad, alevikud jm), detailplaneeringu kohustusega alal või millel asuvad unikaalaadressi vajavad rajatised, kehtib unikaalaadressi nõue.. Karjääri maaüksusele võib lisada eristava numbri, nt.. Kaarupalu karjäär 1.. Kaarupalu karjäär 2.. Eristavat numbrit ei või lisada nimetuuma ja liigisõna vahele (keelatud on näiteks.. Pombre 2 karjäär ->.. peab muutma.. Pombre karjäär 2.. Hajaasustuses võivad karjääre teenindavate maaüksuste nimed korduda juhul, kui puudub vajadus eristada neid lähiaadressi alusel.. Ühel maardlal võib olla mitu mäeeraldist, mis üldjuhul nummerdatakse.. Sel juhul tuleb number kirjutada liigisõna järele ja kui unikaalaadressi nõuet ei ole, siis võib number korduda.. Karjääri teenindava maaüksuse nimes soovitame kajastada maa-ala tähistavat liigisõna.. Kui maaüksuse nimeks ongi ainult objekti liiki märkiv sõna, siis on see nimetuuma rollis ning kirjutatakse ainsuse omastavas käändes ja suure algustähega, nt.. Karjääri teenindava maaüksuse nimes võib soovi korral sisalduda asukohale viitava asustusüksuse nimi, seejuures on liigisõna üldjuhul ainsuse nimetavas käändes, väikese algustähega ja kirjutatakse nimetuumast lahku, nt.. Muuga karjäär.. Nimetuumas võib sisalduda ka maavara nimi, sel juhul käsitletakse maavara nime nimetuumana, mis on liigisõnaga (karjäär) kokku kirjutatud (nt.. Kruusakarjäär, Liivakarjäär, Dolokivikarjäär, Ravimudakarjäär.. Viimati mainitud sõnu tuleb käsitleda liigisõnana, kui neile eelneb asula või mõni muu kohanimi, nt.. Moldova kruusakarjäär, Poolvahe liivakarjäär, Valkla lubjakivikarjäär.. Nagu karjääridegi puhul võib veekogu olla jaotunud mitme maaüksuse alale, millel on teisigi objekte.. Kui aga veekogule (näiteks järvele või jõele) on moodustatud eraldi maaüksus, siis loetakse seda veekogu teenindavaks maaüksuseks.. Suuremate veekogude korral võib ühe veekogu teenindamiseks olla moodustatud ka mitu maaüksust.. Nagu kõigi teistegi maaüksuste puhul kehtib siingi tiheasustuses (linnad, alevikud jm) või detailplaneeringu alal unikaalaadressi nõue.. Eristavaks lisandiks soovitame kasutada V-tähte koos numbriga, nt.. Kassijärv V1.. Kassijärv V2.. Hajaasustuses võivad veekogusid teenindavate maaüksuste nimed korduda juhul, kui puudub vajadus neid lähiaadressi alusel eristada.. Veekogu teenindava maaüksuse nimes soovitame kajastada maa-ala tähistavat liigisõna.. järv.. oja.. allikas.. veehoidla.. Kui maaüksuse nimeks ongi ainult objekti liiki tähistav sõna, siis on see nimetuuma rollis ning kirjutatakse ainsuse omastavas käändes ja suure algustähega, nt.. Järve.. Tiigi.. Veehoidla.. Kui nimes kajastuv maa-ala liiki tähistav liigisõna on vastavuses oma otstarbega, st maaüksus teenindabki veekogu, kirjutatakse liigisõna üldjuhul nimetuumast lahku, nimetavas käändes ja väikese algustähega, nt.. Maa-ala liiki tähistava liigisõna võib kirjutada ka nimetuumaga kokku.. Pappjärv.. Rasinajärve.. Kui maaüksus teenindab veekogu lähedal asuvat muud objekti (nt talu, lauta, metsaala vm), siis ei täida veekogu tähistav liigisõna oma funktsiooni ning omastavakäändeline liigisõna tuleb kirjutada nimetuumaga kokku, nt.. Pikkjärve.. Veekogud, mis asuvad tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel ja millele laieneb unikaalaadressi nõue, eristatakse üksteisest lisandiga, nt.. Pirita-Ülemiste kanal V1.. Juhul kui veekogu teenindav maaüksus asub tiheasustuses ning lähiaadressis soovitakse täpsustada nii maaüksuse asukohta liikluspindade suhtes kui ka otstarvet, on õigustatud paralleelaadressi kasutamine, nt.. Kesk tn 32c // Arbi järv.. Samuti võib tiheasustuses asuvale veekogu teenindavale maaüksusele määrata ainult liikluspinnajärgse lähiaadressi ilma veekogu nime kasutamata, nt.. Kesk tn 32c.. Sellist võimalust soovitame kastutada üksnes väga väikeste veekogude korral, millel ei tarvitsegi kohanime olla.. Tallinna sihi ülemine tuletorn.. Veeteede navigatsioonimärkidest kõige tuntumad on tuletornid, kuid kasutatakse ka tulepaake, päevamärke ja hulgaliselt vees asuvaid märke.. Enamasti on maismaal olevaid märke teenindavad maaüksused jäetud riigi omandisse.. Veeteede Ameti ja Maa-ameti koostöös on valminud.. soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustele.. Juhend on kättesaadav Maa-ameti kodulehel:.. ee/docs/ADS/KY_NAVIG_nim.. pdf.. Loomulikult tuleb koha-aadressi määramisel viia läbi haldusmenetlus ja koha-aadressid objekti omaniku (haldajaga) kooskõlastada, kuid soovitame lähtuda alltoodud põhimõtetest, et haldusmenetlus oleks ladusam.. Navigatsioonimärke teenindavate maaüksuste lähiaadressi määramise põhimõtted.. Nimedes soovitame kajastada märgi liiki tähistavat liigisõna, nt.. tuletorn.. tulepaak.. päevamärk.. Nimed võivad sisaldada tehnilisi numberlisandeid, kusjuures number järgneb liigisõnale (.. vm).. Numbri määramisel lähtutakse Veeteede Ameti hallatavas.. navigatsioonimärkide registris.. olevast numbrist.. Navigatsioonimärki teenindava maaüksuse nimes sisaldub asukohale viitav asustusüksuse nimi, seejuures on liigisõna üldjuhul ainsuse nimetavas käändes, väikese algustähega ja kirjutatakse nimetuumast lahku.. Nimi ei või sisaldada Rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne).. Järgnevalt toome mõned näited, kuidas maaüksuse nime muuta (täielik nimekiri on toodud eelviidatud.. juhendis.. Navigatsioonimärgi (senine) nimi.. Korrastatud katastriüksuse nimi (soovitatav).. Narva-Jõesuu tuletorn.. Narva-Jõesuu tuletorn 1.. Narva jõe liitsihi alumine tulepaak.. Narva-Jõesuu tulepaak 15.. Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak.. Narva-Jõesuu tulepaak 16.. Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak.. Sillamäe tulepaak 201.. Sillamäe sadama idamuuli tulepaak.. Sillamäe tulepaak 21.. Ringsu sadama liitsihi ülemine tulepaak.. Ringsu tulepaak 995.. Suurem osa Eesti raudteede alusest maast on riigi omandis.. Selles peatükis käsitlemegi eelkõige riigile kuuluvatele maaüksustele lähiaadressi määramist.. Väike osa raudteid on ka eraomandis ja nende maaüksuste lähiaadressi määramisel võib järgida samu põhimõtteid.. Riigile kuuluvat raudteetaristut teenindavate maaüksuste lähiaadresside määramise põhimõtted.. Maaüksuste puhul, mis asuvad tiheasustuses (linnad, alevikud jm), detailplaneeringu kohustusega alal või millel asuvad unikaalaadressi vajavad hooned, kehtib unikaalaadressi nõue.. Hajaasustuses võivad raudteed teenindavate maaüksuste nimed korduda, juhul kui puudub vajadus neid lähiaadressi alusel eristada.. Raudteed teenindava maaüksuse nimi ei pea sisaldama raudteeliini nime täiskujul (näiteks ei ole vaja lisada liigisõna.. raudtee.. ), piisab ka linnade nimedest, nt.. Tallinn-Tapa.. Maaüksuse nimes soovitame kajastada maa-ala tähistavat liigisõna (.. depoo.. raudteejaam.. jaamahoone.. raudteesild.. jne), millele võib soovi korral lisada asukohale viitava asustusüksuse nime, seejuures on liigisõna üldjuhul ainsuse nimetavas käändes, väikese algustähega ja kirjutatakse nimetuumast lahku.. Karula raudteejaam.. kus.. Karula.. on raudteejaama nimi ja.. on liigisõna.. Juhul kui raudtee maaüksuse nimeks ongi ainult objekti liigisõna, siis on see omastavas käändes, nt.. Raudteejaama.. Kui raudteetaristusse kuuluva rajatise liigisõna juba sisaldab iseloomustavaid sõnu.. jaama.. , siis täiendavaid liigisõnu.. raudteejaama.. ei kasutata.. Vastse-Kuuste jaamahoone.. Vastse-Kuuste.. Kahte liigisõna võib kasutada juhul, kui need täpsustavad teineteist oluliselt.. Näiteks.. raudteejaam + sild, pöördering, alajaam.. vm liigisõnad, mis märgivad raudteetaristu hulka kuuluvaid eraldi krunditud ehitisi.. Valga raudteejaama sild.. Valga.. on raudteejaama nimi,.. raudteejaam.. on liigisõna ja.. sild.. on täpsustav liigisõna.. Selleks, et rõhutada raudteed teenindaval maaüksusel asuvate hoonete kasutusotstarvet ja/või asukohta, võib kasutada paralleelaadressi.. Näiteks:Spordi tänaval asuva raudteed teenindava maaüksuse, millel on jaamahoone, lähiaadress võiks olla.. Spordi tn 2 // Võhma raudteejaam.. Maaüksuste lähiaadressid võivad sisaldada tehnilisi tähtlisandeid (näiteks suurtähed R, T) ja numberlisandeid, mis järgnevad liigisõnale.. Paljassaare tee raudteeharu 1, Hoidla tee raudteeharu R2, Muuga raudteejaam T1.. Raudteeobjekti maaüksuse nimi võib sisaldada piketaaži koos lühendiga.. Pikette kasutades on võimalik näidata vahemikku 0,1 km täpsusega sõltuvalt raudteelõigu pikkusest.. Raudteed teenindavad maaüksused on ainus erand, kus selline numbrivahemike ja kilomeetri lühendi kasutamine on õigustatud ja lubatud, sest piketipõhine asukoha määratlus on raudteede puhul peamine adresseerimisviis juba aastasadu.. Juhul kui piketaaž on täisarv, jätta täisarvu lõpust null ära.. Kui raudteelõigu pikkus on alla 100 m, siis pikettide vahemikke ei näidata.. Tapa-Tartu 390 km.. Tapa-Tartu.. on raudteeliini nimetus,.. 390 km.. on maaüksusel paikneva tehnilise objekti piketaaž 0,1 km täpsusega.. Kui raudteelõigu pikkus on üle 100 m, siis näidatakse pikettide vahemik.. : Tallinn-Tapa 112–115,8 km.. Tallinn-Tapa.. on raudteeliini nimetus ja.. 112–115,8 km.. AS-i Eesti Raudtee ja Maa-ameti koostöös on valminud juhendmaterjal, milles käsitletakse.. põhimõtteid nime määramiseks raudteemaa katastriüksustele.. ee/docs/ADS/Av_rtd_nim.. Käsiraamatus oleme mõningaid põhimõtteid uuendanud.. Piirivalve ja riigipiiri hoolduse korraldamise eesmärgil moodustatakse piiri äärde riigikaitsemaa sihtotstarbega maaüksused, mis on umbes 5 m laiused.. Tegu on valdavalt hajaasustuses asuvate maaüksustega, millel ei ole hooneid.. Sellistele maaüksustele nime määramisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:.. maaüksustele määratakse nimeks.. Piiririba.. nimede nummerdamine (nt.. Piiririba 12.. ) hajaasustuses ei ole otstarbekas, sest ei ole teada, mitu maaüksust tuleb;.. maaüksuse eristamiseks kasutatakse üldjuhul maakatastri määratavat unikaalset katastriüksuse tunnust.. Eeltoodud reeglid kehtivad ainult hajaasustuses ja juhul, kui üksusel ei ole unikaalaadressi vajavat objekti, näiteks hooneid.. Haldusmenetluse läbiviimisel tuleb koha-aadressid kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga.. Maaüksuste unikaalsuse tagamiseks tiheasustusalal (nt Valga linn) soovitame kasutada nimi + number + liigisõna (nt.. Piiririba lõik 1.. Piiririba lõik 2.. Suuremad gaasirajatised on maapealsed toruühendused koos erinevate lisarajatistega (näiteks kraanid jmt).. Sellistele rajatistele on sageli moodustatud teenindamiseks eraldi maaüksused, mis kuuluvad AS-i Eesti Gaas valdusesse.. Väiksemad toruühendused on enamasti maa-alused ja nendele eraldi maaüksusi ei moodustata.. Gaasirajatisi teenindavate maaüksuste lähiaadresside määramise põhimõtted.. Soovitame määrata nimetuumaks objekti läheduses oleva koha nime (näiteks talu, mäe või tee nimi, keelatud ei ole ka haldus- või asustusüksuse nime kasutamine, kuid võimaluse korral soovitame seda varianti vältida), millele lisatakse liigisõnana gaasirajatise objekti nimi (nt Kaasiku talu kõrval asuva harukraanisõlme puhul sobib seda teenindava katastriüksuse nimeks.. Kaasiku harukraanisõlm.. Sobivate liigisõnade loend on toodud allpool.. Nimetuum peab olema omastavas käändes ning objekti liiki märkiv sõna (liigisõna) kirjutatakse väikese tähega ja üldjuhul nimetavas käändes, nt.. Saadjärve gaasijaotusjaam.. Padaoru katoodkaitsejaam.. Katastriüksuse nimeks võib määrata ka ainult gaasirajatise objekti märkiva liigisõna või üldnime, nt.. Gaasi.. Kui katastriüksuse nimeks on ainult liigisõna, siis peab see olema omastavas käändes, nt.. Gaasireguleerpunkti.. Gaasitorustiku.. Vastuvõtusõlme.. Katoodkaitsejaama.. Keelatud on määrata pikki kirjeldavaid nimesid, mis sisaldavad kirjavahemärke, sümboleid, sidesõnu, lühendeid, üksikuid suurtähti (näiteks sulud, kaldkriipsud, ja, nr, PK).. Keelatud on sellised nimed nagu.. Kraanisõlm ja Järvakandi harukraan.. Ü/k torustiku lõik nr 5 PK.. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada parasiitsõnu (näiteks.. maa.. Samanimeliste objektide eristamiseks võib katastriüksuse nimes määrata numberlisandi, mis järgneb liigisõnale, nt.. Sausti katoodkaitsejaam 1.. Sausti katoodkaitsejaam 2.. Numberlisandina tohib kasutada ainult araabia numbreid, Rooma numbrid on keelatud.. Numberlisandit ei või määrata nimetuuma ja liigisõna vahele.. Kui maaüksuse nimes on number, siis ei lisata sinna enam tähti (näiteks ei või lähiaadressiks määrata.. Sauga gaasitorustik 12.. Kui maaüksus jagatakse, siis lisatakse eristamiseks nimele järgmine vaba number ilma tähtlisandita.. Gaasitorustiku erinevate lõikude eristamiseks võib lisada ka sõna.. Vandjala gaasitorustiku lõik 7.. Sel juhul peab nime koos liigisõnaga kirjutama omastavas käändes.. Samas võib kasutada ka G-tähte ja numbrit (nt.. Vandjala gaasitorustik G2.. ), sel juhul on liigisõna nimetavas käändes.. Üksikut tähte ilma numbrita kasutada ei või.. Jõgesid (ja teisi veekogusid) ületavate torusillete korral, kui veekogu liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku, ei ole seda vaja katastriüksuse nimes välja tuua ja piisab liigisõnast.. torusille.. Seega.. Selja.. jõe.. Selja torusille.. Toila.. peakraavi.. Toila torusille.. Kui veekogu liigisõna kirjutatakse nimetuumaga kokku, siis seda ära ei jäeta, nt.. Pühajõe torusille.. Vajaduse korral võib lisada ka eristava numbri:.. Pedja torusille 1.. Pedja torusille 2.. Gaasiseadmete juurde viivate juurdepääsuteede teenindamiseks vajalike katastriüksuste nimede määramisel tuleb lähtuda teid teenindavate maade adresseerimise üldpõhimõtetest.. Sisuliselt on tegu juurdepääsuteedega.. Seega tuleb lähtuda tee nimest, millelt juurdepääsutee algab, ning lisada erilisandina suurtäht J ja number.. Näiteks Veriora gaasijaotusjaama juurde viiva Pahtpää – Sulengo teelt alguse saava juurdepääsutee teenindamiseks vajaliku katastriüksuse nimeks soovitame.. Pahtpää – Sulengo tee J1.. Koha-aadressi määratavaks asustusüksuseks valitakse kas maaüksusel asuva ehitise (või muu aadressiobjekti) asukohajärgne asustusüksus või asustusüksus, kus asub kõige suurem osa selle territooriumist või kustkaudu sellele ligi pääseb (ligipääsutee järgi).. Üldlevinud liigisõnad gaasiseadmeid teenindavatele katastriüksustele on järgmised:.. gaasijaotusjaam, gaasikraanisõlm, gaasimõõtejaam, gaasireguleerkapp, gaasireguleerpunkt, gaasisulgeseade, gaasitorustik, harukraanisõlm, katoodkaitsejaam, kondensaadikoguja, läbipuhumissõlm, sidevõimenduspunkt, torusille, vastuvõtusõlm.. Kui on vaja kasutada teistsuguseid liigisõnu, siis tuleb need eelnevalt AS-iga Eesti Gaas kooskõlastada.. Näiteid gaasiseadmeid teenindavate katastriüksuste nimedest.. Sõpruse gaasikraanisõlm.. Gaasimõõtejaama.. Varbe gaasireguleerpunkt.. Padaoru gaasitorustiku lõik 5.. Ääremaa katoodkaitsejaam 1.. Läbipuhumissõlme.. Kolga sidevõimenduspunkt.. Perjatsi torusille.. (ületab Perjatsi oja).. (ületab Toila peakraavi).. Purtse torusille 2.. (ületab Purtse jõe).. Lihulõpe vastuvõtusõlm.. AS-i Eesti Gaas ja Maa-ameti koostöös on valminud juhendmaterjal, milles käsitletakse.. katastriüksuste lähiaadresside (sh nimede) määramise põhimõtteid AS-i Eesti Gaas valduses olevatele katastriüksustele.. ee/docs/aadress/KY_EGAAS.. Hoone koha-aadressi määramisel tuleb omavalitsustel eelkõige lähtuda hoone leitavuse seisukohast, näiteks milliselt liikluspinnalt (tänavalt) pääseb hoonele ligi.. Samuti tuleb silmas pidada maaüksuse aadressi, millel hoone paikneb.. Alates ruumiandmete seaduse jõustumisest 2012.. jaanuaril on omavalitsuse ülesandeks ka hoonete ruumikujude seostamine aadressidega ADS-i infosüsteemis.. 2011.. aastal oli ehitisregistrisse kantud hoonete ruumikujude kvaliteet ebarahuldav.. Toome mõned näited omavalitsuste loodud ametlikest elamute ruumikujudest EHR-is (pildil rohelisega) ja võrdluseks Maa-ameti kaardistatud hoonete ruumikujud (halliga).. aastast on Maa-amet hoonete ruumikujude kvaliteedi tagamiseks teinud mitmeid automaatseid ja poolautomaatseid andmetöötlusi ning suhelnud aktiivselt omavalitsustega.. Koostöös oleme hulgaliselt andmeid korrastanud ning need tööd jätkuvad.. Selleks, et hoone koha-aadress vastaks leitavuse põhieesmärgile, peab olema tagatud tema ruumilise asukoha ja kuju õigsus kaardil.. Hoone adresseerimise põhireeglid on järgmised.. Hoone aadress koosneb samadest komponentidest mis maaüksuse aadress, millele lisatakse vajaduse korral hoonete eristamiseks erilisand.. Seega hoone aadress ja maaüksuse aadress peavad olema omavahel vastavuses.. maaüksuse koha-aadress on.. Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 3.. ja kui sellel maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone.. (nt elamu), siis peab ka selle hoone aadress olema sama:.. Hoone koha-aadressis ei esitata korterinumbreid ega teisi hooneosade lähiaadressi erilisandeid.. Näiteks hoone lähiaadressiks ei või olla.. Kuuse tn 4.. -.. Selline sidekriips viitab korteri numbrile.. Kui hoonele määratakse lähiaadressid mitme liikluspinna järgi, siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse koha-aadressis.. kaks hoonet lähiaadressidega.. Roheline tn 1.. Pikk tn 3.. asuvad ühisel maaüksusel, mis paikneb Pika tänava ja Rohelise tänava nurgal.. Maaüksuse lähiaadress peab sisaldama mõlemaid sellel asuvate hoonete lähiaadresse:.. Roheline tn 1 // Pikk tn 3.. Liikluspinnajärgsete aadresside korral tuleb hoone adresseerida selle liikluspinna järgi, millelt on talle ligipääs.. Unikaalaadressi nõudva hoone korral peavad maaüksuse ja hoone aadress olema võrdsed ning hoone aadressile erilisandeid ei lisata.. Kui maaüksusel asuvad ainult hooned, mis unikaalaadressi ei nõua (näiteks kuurid) või kui maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone (üks elamu ja kaks kuuri), siis moodustub kõikide sellel maaüksusel asuvate hoonete koha-aadress ainult maaüksuse koha-aadressi struktuurielementidest ja nendele ei lisata erilisandeid.. Hoonete adresseerimisel tuleb teha vahet, kas maaüksusel paikneb ainult üks unikaalaadressi nõudev (elukondlik) hoone või mitu hoonet.. Veel võib olla tegu hoonetega, mis paiknevad mitmel maaüksusel.. Vastavalt hoonete paiknemisele maaüksusel võib välja tuua järgmised juhud:.. üks hoone maaüksusel;.. mitu hoonet maaüksusel;.. liithoone (sh komplekshoone) ühel maaüksusel;.. liithoone (sh komplekshoone) eraldi maaüksustel.. Järgnevates peatükkides selgitame, kuidas hooneid erinevate paiknemisviiside puhul adresseerida.. Kui maaüksusel asub.. unikaalaadressi nõudev hoone, siis on maaüksuse ja hoone aadress võrdsed.. Maaüksusel.. Rohu tn 15.. asuva hoone lähiaadress on.. Rohu tn 15.. Maaüksusel lähiaadressiga (nimega).. Maasika.. Maasika.. Metsapiiga väikekoht 1.. Metsapiiga väikekoht 1.. Kui maaüksusele, millel asub.. unikaalaadressi vajav hoone, on määratud mitu lähiaadressi (paralleelaadressid).. erinevate liikluspindade järgi.. , siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse lähiaadressis ja vastupidi.. Maaüksusel, mille lähiaadress on määratud kahe erineva tänava järgi.. Kapteni tn 4 // Mere tn 5.. ,asuva hoone lähiaadress on.. Kui maaüksusel asub.. unikaalaadressi vajav hoone, millele on määratud mitu lähiaadressi (paralleelaadressid).. ühe.. liikluspinna järgi.. , siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse lähiaadressis.. Maaüksusel lähiaadressiga.. Järve tn 34 // 36.. asuva hoone lähiaadress on sama mis maaüksusel:.. Järve tn 34 // 36.. Küsimusi on tekitanud juhtumid, kui maaüksusel on varem olnud mitu unikaalaadressi omavat hoonet, millel igaühel on olnud erinev aadress ja kõik need aadressid kajastusid maaüksuse lähiaadressis (paralleelaadress).. Nüüdseks on maaüksusele jäänud alles üks hoone.. Kas nüüd peaks sellele hoonele määrama kõik maaüksuse aadressid, kaasa arvatud ka juba lammutatud hoonete omad? Vastuseks soovitame sellise olukorra vältimiseks viia maaüksuse lähiaadress vastavusse olemasoleva hoone lähiaadressiga ja jätta mittevajalik(ud) lähiaadress(id) vaikimisi varuks.. üks.. unikaalaadressi vajav hoone, millele määratakse mitu lähiaadressi (paralleelaadressid).. liikluspinna ja aadressiobjekti nime järgi.. Laulu tn 21a // Sõbra.. asub üks hoone, mille lähiaadress on samuti.. Laulu tn 21a // Sõbra.. Soovitame võimaluse korral hoiduda hoonetele paralleelaadresside määramisest ning pigem adresseerida hoone ja maaüksused sissepääsujärgse liikluspinna järgi.. Arvestada tuleb sellega, et paralleelaadressi kasutamine ühel hoonel võib olla tülikas.. Paralleelaadressi kasutamine on õigustatud juhul, kui on olemas oluline põhjus, nt juurdepääs hoonele toimub liikluspindade kaudu ja hoonel on mitu peasissepääsu.. Samuti on põhjendatud vana talunime säilitamine.. Liithooneteks.. loeme selliseid hooneid, mis koosnevad boksidest (paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaž).. Kogu liithoone võib paikneda ühel maaüksusel, aga võib olla ka jaotatud mitmele maaüksusele nõnda, et igal boksil on oma maaüksus.. Liithoonete bokside eristamiseks kehtivad järgmised reeglid.. Kui ridaelamu asub tervikuna ühel maaüksusel, siis võib boksi numbri eraldajana kasutada sidekriipsu analoogselt korteriga, nt.. Pärna tn 12-1.. Pärna tn 12-2.. Kui ridaelamuboksid jaotatakse eraldi maaüksustele, siis tuleb ka aadressid määrata hoonete adresseerimise reeglite järgi, nt kaldkriipsuga:.. Pärna tn 12/1.. Pärna tn 12/2.. Pärna tn 12/3.. Samuti võib eraldi maaüksustel asuvad ridaelamuboksid eristada täht- või numberlisandiga, nt.. Pärna tn 12.. aadressi asemel tekib igale boksile oma aadress:.. Pärna tn 12a, Pärna tn 12b, Pärna tn 12c.. jne või.. Pärna tn 12, Pärna tn 14, Pärna tn 16.. Koha-aadressidesse ei lisata sõnu.. number.. Näiteks ei ole õige määrata lähiaadressiks.. Laeva tn 24 garaaž nr 5,.. vaid lubatud variant on.. Laeva tn 24/5.. on sellised hooned, mis koosnevad eraldi korpustest.. Näiteks loeme komplekshooneks maja, mille puhul on maa peal näha kolme lahus seisvat mitmekorruselist kortermajaosa, mis on ühendatud maa-aluse garaažiga.. Sellist hoonet ei ole võimalik ehitustehniliselt vertikaaltasapindadega erinevateks hooneteks eraldada ja seda loetakse üheks hooneks.. Komplekshoone võib paikneda nii ühel kui ka mitmel maaüksusel.. Aadressi määramisel käsitletakse komplekshoone korpusi (kolme korruselamut ja ühte maa-alust garaaži) siiski eraldi hoonetena.. Korpustele määratakse koha-aadressid lähtuvalt nende ruumilisest paiknemisest hoonetele kehtivate reeglite alusel ning iga korpus, mis on elukondlik hoone, peab saama unikaalaadressi.. Kui koplekshoone korpused asuvad ühel maaüksusel.. Üks komplekshoone näide on Soo tänaval Põhja-Tallinna linnaosas.. Välisel vaatlemisel on tegemist 3 eraldi hoonega, kuid tegelikult on seal komplekshoone, mis koosneb kolmes korpusest.. Need kannavad aadresse Soo tn 1b/1, 1b/2 ja 1b/3.. Ehitisregistris (EHR) on antud hoone registreeritud ühe hoonena (EHR kood 120606320, millel on mitu maapealset osa).. Tavakäsitluses (n.. ö.. inimesele tänavalt) on tegemist kolme eraldiseisva hoonega (mida näitab asjaolu, et kasutuses on 3 erinevat aadressi), aga EHR-is on registreeritud üks hoone (st.. ehitustehniline tervik).. Alljärgnevalt on toodud põhimõtted ja soovitused seoses komplekshoonete ja nendes paiknevate hooneosade adresseerimisega:.. Komplekshoone korpustele peab.. määrama unikaalaadressid.. Selleks võivad olla täiesti erinevad numbrid (nt Tornimäe tn.. 3, 5.. või Metsa tn.. 3, 3a.. 3b.. ) või erilisandi lisamine hoone nn põhinumbrile (nt Soo tn.. 1b/1, 1b/2.. 1b/3.. 3/1, 3/2.. 3/3.. Korterinumbrite ja teiste hooneosade numbrite määramisest komplekshoones.. vt peatükk 51.. EHR-s tuleb komplekshoonele määrata.. hoone aadressiks kõigi korpuste aadressid paralleelaadressidena.. EHR-s ei ole võimalik määrata, millises korpuses konkreetne hooneosa paikneb.. Määrata EHR hoone hooneosade jaotust korpuste vahel (st täpsustada millise korpuse aadressi korter kannab) ei saa ka ADS menetlusrakenduses, sest ADS peab oma andmeid EHR-ga sünkroonsena (samastena) hoidma ning EHR hoonete ja hooneosade aadresside muutmine ei ole lubatud.. Seega kannavad kõik komplekshoonetes paiknevad hooneosad kõiki antud komplekshoone aadresse paralleelaadressidena (st komplekshoone hooneosadel on niimitu paralleelaadressi kui on hoonel).. Näiteks komplekshoone aadressiga: Soo tn.. 1b/1 // 1b/2 // 1b/3, siis korter 1 aadressid on:.. Soo tn.. 1b/1-1 // 1b/2-1 // 1b/3-1.. Komplekshoonele tuleb lisada EHR-s.. ruumikuju kogu komplekshoone ulatuses.. digitööna.. Kui koplekshoone korpused asuvad mitmel maaüksusel.. Kui komplekshoone korpus asub mitmel erineval maaüksusel, siis lähtutakse korpuse sissepääsu asukohast ning korpuse ja tema sissepääsu asukohaks oleva maaüksuse koha-aadress peavad olema omavahel kooskõlas.. Kui hoone sissepääs on jagunenud mitmele maaüksusele, siis valitakse see maaüksus, kuhu jääb suurem osa sissepääsust.. Kui hoonel on mitu peasissepääsu, mis paiknevad erinevatel maaüksustel, siis määratakse hoonele nende maaüksuste järgi paralleelaadress.. Ühel maaüksusel võib asuda.. mitu unikaalaadressi.. nõudvat hoonet (näiteks elamud, ärihooned ja teised elukondlikud hooned).. Sel juhul on hoonete adresseerimiseks järgmised võimalused.. Maaüksuse lähiaadressile lisatakse hoone eristamiseks erilisand.. , mis eraldatakse maaüksuse lähiaadressist kaldkriipsuga.. maaüksuse lähiaadress on.. Mäe tn 3.. ja sellel asub kolm elamut lähiaadressidega.. Mäe tn 3/1.. Mäe tn 3/2.. Mäe tn 3/3.. Samuti võib vajaduse korral lisada.. mitme hoone eristamiseks numbri järel omakorda tähe.. Mäe tn 3/3a.. Ilma numbrita tähtlisandite kasutamine on kavas keelata!.. ei soovita.. kasutada aadresse.. Tööstuse tn 5/a.. Tööstuse tn 5/b.. Eristamiseks võib määrata ka eraldi põhinumbri.. , kuid sel juhul peab ka maaüksusel olema mitu paralleelaadressi.. Ehk teisisõnu: kui maaüksuse koha-aadress koosneb mitmest paralleelaadressist, on lubatud sellel maaüksusel paikneva mitme hoone korral kasutada erinevaid lähiaadresse.. Mäe tn 6 // 8 // 10.. ja sellel asub kolm hoonet:.. Mäe tn 6.. Mäe tn 8 ja Mäe tn 10.. Mäe tn 5a // 5b.. ja sellel asub paarismaja, ühe paarismaja osa lähiaadress on.. Mäe tn 5a.. ja teise lähiaadress.. Mäe tn 5b.. tuleb samal maaüksusel asuvate unikaalaadressi vajavate hoonete eristamiseks kasutada numberlisandeid.. Hoonete eristamiseks nime kasutada ei tohi.. Üldreegel on, et hoone aadress ja maaüksuse aadress peavad olema omavahel vastavuses.. Mõnel juhul on ehitatud siiski ka hooneid mitme maaüksuse piiresse, arvestamata katastriüksuste piiridega ja hoone ehitustehnilise konstruktsiooniga (maaüksuse piiril ei ole vaheseina ja hoonet ei saa sealt osadeks jaotada).. Selliseid näiteid ei ole küll palju, kuid neid siiski on, näiteks üks suur kaubanduskeskus Tallinnas sadama piirkonnas ja mõned korterelamud ulatuvad mitmele maaüksusele.. Tegu on omavalitsuse planeeringu- ja ehitusjärelevalve apsudega, mille korrektseks lahendamiseks tuleks maaüksuste piirid hoonete tegeliku ulatusega maakorralduslikult kooskõlla viia, liites maaüksused kokku.. Näiteks on üheks selliseks hooneks ka Tallinnas Uus-Tatari tn 10 ja Ravi tn 6 nurgal paiknev elumaja.. Selle hoone üks sissekäikudest asub Ravi tn 6a või 8a maaüksusel, kuid uksele ja ka maja nurgale on kirjutatud number 6:.. Kuni hoone asub erinevatel maaüksustel, tuleb aadressi määramisel lähtuda aadressi kohaleviivast funktsioonist ja määrata hoonele aadress selle maaüksuse järgi, mis hoone leidmisel kõige kohasem on.. Eelkõige tuleb võtta aluseks hoone peasissepääs.. Vajaduse korral võib maaüksuste aadresse muuta, lähtudes hoone leitavuse vajadusest (vt lisaks peatükki „.. Hooneosa (näiteks korterite ja adresseeritavate kontoriruumide) aadress koosneb samadest osadest nagu maaüksuse ja hoone aadress, millele lisatakse numberlisand.. Hooneosadele määratakse koha-aadress juhul, kui on tegu eluruumidega või kui aadressi alusel eristamine on vajalik muudel põhjustel.. Hooneosa (korterinumbri) eraldaja on sidekriips.. Hooneosa number on.. araabia number,.. mis järgneb hoone numbrile tühikuteta sidekriipsu järel.. Lai tn 12-21.. Keskuse väikekoht 2-2.. Tähtlisandid ja nimed on korterite eristamiseks keelatud!.. Näiteks ei või korteri aadressiks määrata.. Pargi tn 56-12.. , selle asemel soovitame kasutada.. Pargi tn 56-12/1.. Hajaasustuses, kus enamasti on maaüksusele määratud nimi, võib korteri number järgneda vahetult maaüksuse nimele.. Näiteks kui maaüksuse nimi on.. Sireli.. ja sellel asub korterelamu, siis korterite numbrid lisatakse maaüksuse nimele:.. Sireli-1, Sireli-2.. Unikaalaadressi mittenõudvatele hooneosadele ei pea koha-aadressi määrama, sama kehtib siis, kui hoones asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hooneosa.. Sellise hooneosa aadress koosneb hoone aadressist, millele ei ole vaja lisada korteri või muid hooneosa erilisandeid.. Näiteks ei vaja eristamist ühepereelamus asuv eluruum ja selle koha-aadress vastab hoone koha-aadressile.. Juhul kui on tegemist ühel maaüksusel asuva mitme unikaalaadressi vajava hoonega, moodustub hooneosa lähiaadress maaüksuse nimest ning hoone ja hooneosade erilisanditest.. Näiteks Hooldekodu maaüksusel asuvate korterelamute.. Hooldekodu/1, Hooldekodu/2.. Hooldekodu/3.. hooneosade (korterite) lähiaadressid on vastavalt.. Hooldekodu/1-1, Hooldekodu/2-1.. Hooldekodu/3-1.. Ühel maaüksusel asuva ridaelamuboksi (samuti garaažiboksi) korral võib boksi käsitleda hooneosana ja numbri eraldajana kasutada.. sidekriipsu.. nagu korteri puhul (vt peatükki „.. Hooneosale ei ole lubatud määrata ametlikuks aadressiks sõnalist nime, eelistada tuleb numbreid.. Näiteks ei või määrata.. Roosi.. maaüksusel asuvale kortermaja korterile nimeks.. Okka.. (korteri keelatud lähiaadressi vorm oleks sel juhul.. Roosi-Okka.. Õige on määrata numberlisand, nt.. Roosi-5.. Näiteks kui ridagaraaž asub ühel maaüksusel, siis ei ole õige määrata boksi lähiaadressiks.. Kuuse tn 56 garaaž number 2.. , vaid lubatud variant on.. Kuuse tn 56-2.. Korterinumbrite ja teiste hooneosade numbrite määramine komplekshoones:.. Korteritele või muudele hooneosadele tuleb määrata unikaalsed numbrid (tähised) kogu komplekshoone ulatuses.. St kui komplekshoones on 100 korterit, siis esimeses korpuses on korterid.. 1 kuni 50.. ja teises.. 51 kuni 100.. Ruumiandmete seaduse § 42, 43 lg 2 p 4 ning §52 lg 4 sätestavad koosmõjus, et kui hooneosale on number (tähis), ehk koha-aadress määratud (st on vajadus antud hooneosa aadressi alusel eristamise järele), siis peab antud koha-aadress olema unikaalne.. Antud unikaalsuse tagamiseks peavad ühe hoone (ka komplekshoone) piires olema hooneosade numbrid (tähised) unikaalsed.. Komplekshoone ei ole üks hoone pelgalt ehitustehniliselt, vaid tõenäoliselt ka antud hoonet hallatakse ühiselt.. Unikaalsed hooneosa numbrid (sh nii korterite kui ka mitteeluruumide numbrid) tagavad selguse aadressides.. Juhul kui komplekshoone.. ühendavas osas.. (nt maa-alune garaaž) paikneb aadressiobjekte, millele laieneb unikaalaadressi nõue (Ruumiandmete seaduse § 42 ja 43 lg 3-4 - nt töötab maa-aluses garaažis autoremonditöökoda) või kui ühendavas osas paiknevaid hooneosad registreeritakse Kinnistusraamatus eraldiseisva korteriomandina, siis tuleb ka ühendavat osa käsitleda iseseisva korpusena ja talle määrata unikaalaadress.. Sellises ühendavas osas paiknevatele hooneosadele määratakse aadress ühendavale osale määratud unikaalaadressi järgselt.. Sindi linnas tehakse kohanime määramine omavalitsuse algatusel ja füüsilise või juriidilise isiku kirjalikul taotlusel (.. § 6 lg 1).. Omavalitsuse algatuse korral pakub omavalitsus ise kohanimed välja.. Füüsilise või juriidilise isiku taotluse korral (detailplaneeringu piirkonnad, endised aiandusühistud) võetakse arvesse ka taotleja pakutavad kohanimed.. Omavalitsus valmistab ette kohanime määramise eelnõu, väljavõtte kaardist ja seletuskirja.. Kõik materjalid avalikustatakse Sindi linna kodulehel (volikogu on kehtestanud vastava korra), Sindi Linnaraamatukogus ja linnavalitsuse sekretariaadis (kahel viimasel juhul paberikandjal) vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist.. Pärast õigusakti kehtestamist saadetakse määrus kõikidele teemaga seotud isikutele.. Linnatänavate puhul annab linnavalitsus Sindi Kommunaalile korralduse tänavasiltide tellimiseks ja paigaldamiseks (üldjuhul tehakse töö 30 päeva jooksul).. Eratänavate puhul jääb tänavasiltide paigaldamine omaniku kohustuseks, omavalitsus kontrollib seda (tänavasildi paigaldamise kohustus tekib pärast tänava väljaehitamist).. Omavalitsuses saavad õigusaktid geomaatik, rahvastikuregistri pidaja, ehitisregistri pidaja ja maamaksu andmebaasi koostaja.. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele tehakse kõikides registrites ja andmebaasides muudatused.. Vajaduse korral muudetakse andmed kohalikus teeregistris.. Aadressiandmete korrastamine on järjepidev töö.. Lähiaadresside muutmise või uute määramise algatab kas omavalitsus või maaüksuse omanik (detailplaneeringu piirkonnad, aiandusühistud).. Omavalitsus korraldab.. aadressiandmete korrastamist (muutmist) piirkondade kaupa.. Tänavalõigule määrati uus kohanimi.. Tänava ääres asub 6 maaüksust.. Eelnevalt teavitati omanikke lähiaadressi muutmise vajadusest: kutsuti linnavalitsusse ja selgitati, millised toimingud viib läbi omavalitsus ja mis jääb omaniku kanda.. Endise aiandusühistu Koit ringpiiris asub 167 maaüksust.. Uute lähiaadresside määramist vajasid 146 maaüksust.. Eelnevalt tuli määrata kohanimed endise aiandusühistu ringpiires asuvatele teedele (määrati Kirsi tänav, Mureli tänav, Ploomi tänav, Pirni tänav).. Pärast kohanime määramist määrati ADS-i nõuete kohaselt lähiaadressid.. Linnavalitsus.. võtab vastu õigusakti lähiaadresside määramise (muutmise) kohta ja toimib edasi alltoodud korra kohaselt.. Korralduse (või väljavõtte) tõestatud ärakiri koos kaaskirjaga saadetakse maaüksuse omanikule.. Märkus.. Kaaskirjas märgitakse ära, millised toimingud seoses lähiaadressi muutmisega teeb linnavalitsus ja millised jäävad omaniku kanda (numbrisildi paigaldamine hoonele, sildi paigaldamise tähtaeg määratakse korraldusega).. Korralduse ärakiri esitatakse ehitisregistri pidajale ja rahvastikuregistri pidajale.. Pärnu katastribüroole esitatakse avaldus katastriüksuse aadressi muutmiseks.. Kui katastriüksuse aadressi muudatus on maakatastris registreeritud, väljastab katastribüroo teatise ja uue õiendi muudetud andmetega ning omavalitsus edastab katastriõiendi maaüksuse omanikule posti teel koos selgitava kaaskirjaga.. Pärast maakatastris registreeritud aadressimuudatust.. esitab.. omavalitsus andmed.. ehitisregistri pidajale.. , kes muudab andmed ehitisregistris;.. rahvastikuregistri pidajale,.. kes teeb järgmised toimingud:.. uue kohanime lisandumisel tänavanimede registrisse (kus asuvad rahvastatud hooned ning kui on vajalik elanike ümberregistreerimine) palub registripidaja keskregistril (Andmevaral) lisada uued kohanimed (tänavanimed) registribaasi;.. omavalitsuse algatusel registreerib registripidaja kodaniku uuele aadressile.. Olemas on vastav vorm lisa 2 – teade elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsusüksuse algatusel.. Maakatastris registreeritud maaüksuste Suve tn 2, Suve tn 4, Suve tn 6, Suve tn 1, Suve tn 3 ja Suve tn 5 aadressid vajasid korrastamist.. Tänavalõigule määrati uus kohanimi Kevade tänav (kohanime määramine toimus kooskõlas kohanimeseadusega) ning uued lähiaadressid Kevade tn 2, Kevade tn 4, Kevade tn 6, Kevade tn 8, Kevade tn 10 ja Kevade tn 12 (vastavalt ADS-i määrusele).. Omavalitsuse algatusel palus rahvastikuregistri pidaja lisada baasi uue kohanime (Kevade tänav) ja registreeris elanikud uutele aadressidele.. Maaüksuste omanikke oli eelnevalt teavitatud omavalitsuse toimingutest;.. geomaatikule.. , kes korrastab Sindi linna kaartide baasid.. Andmed aadressiandmete muutmise kohta esitatakse omavalitsuse spetsialistile, kes koostab maamaksu andmebaasi.. Omavalitsus esitab õigusaktid aadressi muutmise kohta Sindi postkontorile, Eesti Energia AS-i teenindusele, Sindi Tervisekeskusele.. Vajaduse korral peab kodanik ise teavitama aadressimuudatusest sideoperaatorit ja panka.. Millest lähtuti.. 130 aiandusühistut, kuhu inimesed on asunud püsivalt elama, kujunevad ümber elamupiirkondadeks.. Planeerimistegevuses, aktiivses ehitustegevuses, teede hooldamisel, kommunikatsioonide rajamisel on oluline hästi toimiv aadresside süsteem.. Väikekohtade süsteem ei ole Harku valla puhul otstarbekas lahendus.. Mida tehakse.. Kogu vallas otsustatakse loobuda väikekohajärgsest adresseerimisest ja hakata adresseerimiseks kasutama liikluspindasid.. Protsess võtab kaua aega, tähtaegade täitmisega on raskusi.. Alustatakse teavitustööga, avaldatakse artikleid kohalikus ajalehes (Harku Valla Teataja 2009.. a veebruari ja augusti number).. Kohanimede määramise teavituskirju saadetakse piirkondade kaupa aiandusühistute kontaktisikutele.. Tallinna linna eeskujul moodustatakse kohanimekomisjon.. Koha-aadresside määramisel jälgitakse, milliselt teelt on hoone juurdepääs; selle kindlakstegemine on aeganõudev.. Vastatakse kodanike kirjadele.. Üldiselt on inimesed muudatustega nõus, vaidlejaid on vähe.. Õigusaktide ettevalmistamine.. Kohanimede kehtestamise õigusaktid ja koha-aadresside muutmise õigusaktid valmistatakse ette korraga.. Mõnel juhul tuleb eelnõusid muuta, näiteks kui inimesed esitavad oma vastuväited hilinemisega või selgub, et ligipääs on teiselt teelt, või tekib vajadus liikluspinnajärgset nummerdamise järjekorda muuta.. Mida arvestatakse.. Liikluspinnajärgsel adresseerimisel arvestatakse Euroopa traditsiooniga: ühel pool teed paaritud ja teisel pool teed paarisnumbrid.. Viidad teedele paneb Harku vald ise.. Harku vald teavitab ka Eesti Posti, Eesti Energiat jt asutusi, et kodanikud ei peaks ise aadresside muudatuste tõttu mingeid lisategevusi tegema.. Mida on tehtud.. Maa-ametist saadetud katastriüksuste nimekirjade alusel on tehtud kõik vajalikud muudatused (näiteks mitme asustusüksuse järgne adresseerimine).. Valla katastriüksuste koha-aadressid on üle vaadatud ja vajaduse korral muudetud (näiteks Rooma numbrid on kõrvaldatud).. Isikuid on muudatustest teavitatud.. Milliseid andmeid kasutatakse.. Katastriandmeid saab vald Maa-ameti FTP-serverist.. Valla andmebaasis ei muudeta andmeid enne, kui kinnistusraamatus on muudatused tehtud (kinnistamata üksuste korral vaadatakse Maa-ameti FTP-serveri katastriandmete järgi).. Probleemid.. Äriühing nõuab aadressi muutmise eest hüvitist.. Senini ei ole selgunud, millised kulud täpsemalt kaasnevad.. Loodame, et see probleem laheneb.. Kodanik nõuab uue majanumbri maksumuse kompenseerimist, väites, et mõnes omavalitsuses makstakse 450 krooni.. Teabepäevadel tehtud küsitluste alusel ei ole selgunud, milline omavalitsus seda kulu kompenseerib.. Kataster on kannetega viivitanud, võiks kiiremini teha.. Kataster on üldjuhul ühe kuu jooksul kanded teinud, kuid puhkuste perioodi tõttu võib see aeg pikeneda.. Maaregister annab aadressiandmete süsteemile andmed eelkõige haldus- ja asustusüksuste (maakonnad, omavalitsused, külad jt asulad) kohta.. Maaregister on ADS-iga liidestunud alates ADS-i loomisest 2007.. aastal ning andmevahetus toimub automaatselt sünkroonselt (st kannetes ei ole ajalisi nihkeid).. Katastriüksuste osas edastab ADS-ile maaregister üksnes ruumikujude muudatusi ja muid tehnilisi lisaandmeid.. Maa-amet on algatanud alates 2008.. aastast mitmeid aadresside korrastamise töid.. Aadressiandmete osakond on koostanud ning edastanud omavalitsustele probleemsete koha-aadressidega katastriüksuste nimekirju ning palunud andmeid korrastada.. Täname omavalitsusi, kus on praeguseks suur hulk probleeme edukalt kõrvaldanud ning toimub jätkuvalt hea koostöö Maa-ametiga!.. Uusi maaüksuste koha-aadresse (sh ka muudatusi) tuleb esitada ADS-i otse (menetlusrakenduse kaudu) ning maaregistri pidamisel kasutab katastripidaja ADS-is registreeritud andmeid ilma, et oleks vaja katastripidajale aadressiandmete kohta õigusakte esitada.. Seega näiteks enne, kui katastriüksuse moodustamise toimik esitatakse katastripidajale, peab omavalitsus ise üksusele ADS-i rakenduses uue aadressi registreerima.. Riiklik ehitisregister annab aadressiandmete süsteemile andmeid hoonete ja hooneosade (nt korterite) kohta.. Ehitisregister on ADS-iga liidestunud 2008.. aasta augustist ning andmevahetus toimub automaatselt, kuid esialgu asünkroonselt (andmeid vahetatakse ajalise nihkega).. Ehitisregistris registreeritud hoonete ja hooneosade andmeid saab muuta ehitisregistri kaudu ja ADS-is neid muuta ei ole vaja.. Omavalitsustel on võimalik näha ehitisregistris ka aadressiprobleeme ja tegeleda nende kõrvaldamisega, ilma et Maa-ametil oleks vaja omavalitsustele eraldi teavituskirju saata või probleemsete andmete kohta nimekirju koostada.. Samuti näeb kasutaja probleemseid andmeid ADS-i menetlusrakenduses ja avalikus rakenduses ning saab probleemide nimekirju omale salvestada.. Kuna seaduse kohaselt ei pea praegu ehitisregistris kõiki hooneid ja hooneosi registreerima, siis paraku ei ole selles registris kõigi hoonete ja hooneosade andmeid.. ADS-i toimimiseks on vajalik aga kõikide hoonete ja adresseeritavate hooneosade koha-aadresside olemasolu, seepärast kogutakse osade hoonete andmeid ADS-i ilma ehitisregistri vahenduseta.. Ehitisregistris saab neid andmeid kasutada loodetavasti ilma uuesti sisestamise vajaduseta (sõltub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatavast ehitisregistri arendustööst).. Rahvastikuregister ei ole 2013.. aasta esimese poole seisuga ADS-iga veel täielikult liidestunud ning koha-aadresside kvaliteet ei ole veel 100% andmete puhul ADS-i nõuetega vastavuses.. Hetkel on ligi 90% andmetest suudetud ühildada ADS-i andmetega.. Omavalitsus pidi 2012.. a lõpuni rahvastikuregistrile (AS-ile Andmevara) kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitama e-kirja teel Exceli tabelitena – enam ei ole see kõikidel juhtudel vajalik, aadressimuudatused saab kohalik omavalitsus ära teha pereregistri kaudu ise.. Täieliku liidestumise protsessiga on kaasnenud ulatuslik andmekvaliteedi parandamise projekt, millesse on kaasatud registrite pidajatele lisaks ka kohalike omavalitsuste töötajaid.. Erinevate registrite andmete kvaliteedist saab hea ülevaate näiteks riikliku statistika tegemisel.. Sageli küsitakse, miks me ei teinud registripõhist rahva- ja eluruumide loendust juba aastal 2011, kui meil on registrites kõik andmed olemas.. Paraku tuleb tõdeda, et kui oleksime teinud rahvaloenduse registrites olevate (2011 aasta) andmete alusel, siis elaksid meil näiteks 3900 inimest Lasnamäe keskel ühise leibkonnana lageda taeva all, sest nende rahvastikuregistrisse kantud aadressiga hoonet ei ole olemas või puudub neil üldse hoone tasemel aadress.. Samamoodi oleks meil veel linnade ja külade kaupa erineva suurusega leibkondades lageda taeva all elavaid inimesi kokku umbes 112 000.. Seega ligikaudu 8% elanikest võiksime oma registriandmete alusel pidada kodututeks, kes moodustavad kummalisi ühisperesid (loendusstatistika leibkondi).. Niisuguse statistikaga ei soovi ilmselt enamik Eesti elanikke oma riiki kuskil esitleda.. Statistilistes uuringutes moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed.. Seega enne andmete korrastamist eelkõige rahvastikuregistris, aga kindlasti ka ehitisregistris, äriregistris ja teisteski registrites ei saa riik minna üle registripõhisele loendusele.. Registrite andmete korrastamatuse tõttu pidi riik tegema suuri kulutusi 2011.. aasta loenduse läbiviimisele, kus suur osakaal oli endiselt klassikalisel ukselt uksele küsitlusel.. Allpool on toodud mõned joonised nende elanike arvu kohta, kelle aadress ei seostunud hoonega.. See tähendab, et inimesel võib olla rahvastikuregistris küll mingi aadress kirjas, kuid selle alusel ei ole võimalik teda leida, sest niisuguse aadressiga hoonet ei ole riigi hallatavas ehitisregistris ega ka ADS-is olemas.. Sageli on rahvastikuregistris olev aadress ainult omavalitsuse või asustusüksuse tasandil ilma lähiaadressita kirje – ka sellise aadressi alusel ei ole inimene leitav.. 2007.. aastal võrdles Statistikaamet ehitisregistris olevate hoonete aadresse ja rahvastikuregistris olevaid inimeste aadresse.. Tulemust ilmestab järgnev joonis, kus seostamata jäänud inimeste arv on omavalitsuste kaupa kaardil esitatud ning iga omavalitsus on värvitud vastavalt seostamata jäänud inimeste arvule.. Võrdluseks sama teave 2010.. aasta seisuga:.. Praeguseks on andmekvaliteet kindlasti juba paranenud, sest paljud omavalitsused on mõistnud andmekvaliteedi olulisust.. “ ja ".. Äriregister ei ole ADS-iga täielikult liidestunud, koha-aadresside struktuur ei ole ADS-i nõuetega vastavuses.. Uute äriühingute puhul (registreeritud hiljem, kui 2012 teises pooles) on vastavus ADS-iga olemas.. Äriregistris olevate juriidiliste isikute koha-aadresside kvaliteet on riigi infosüsteemi toimimise ning rahva- ja eluruumide loenduse seisukohast samuti oluline, sest loenduse teel uuritakse ka inimeste töövaldkonda puudutavaid üksikasju.. Statistilistele andmetele tuginedes saab teha järeldusi näiteks igapäevase pendelrände (kodu-töö-kodu) kohta.. Selle põhjal omakorda saab teha olulisi otsuseid transpordi arendamiseks jne.. Omavalitsus peab äriregistrile kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitama e-kirja teel, kuni register liidestub ADS-iga.. aasta esimeseks pooleks on Äriregistri liidestusmisprotsess ADS-iga poole peal.. Eeldatavalt jõutakse täielikult liidestuda hiljemalt 2014.. aasta alguseks.. Omavalitsused saavad oma kohanimede korrastamisel võrrelda neid ka teeregistris olevate andmetega.. Liikluspindadele nimesid määrates tuleb arvestada, et sama ruumilise ulatusega teedel peab olema sama kohanimi nii teeregistris kui ka kohanimeregistris.. Samale teele ei või määrata liikluspinna nimest või kohanimeregistrile esitatavast tee nimest erinevaid nimesid, kui vastava objekti ruumiline ulatus on võrdne.. Küll aga saab määrata erinevaid nimesid teeosadele (näiteks kui riigimaantee läbib alevit, siis alevi ulatuses võib teeosale määrata terviktee nimest erineva liikluspinna nime).. Teeregistri tärkandmeid (kirjelisi andmeid) saab vaadata aadressil.. http://teeregister.. riik.. Teed kaardil on vaadeldavad Maa-ameti geoportaalis (.. ):.. Olles mõnes teises kaardirakenduses, saab rakendusi vahetada:.. ee/xGIS/XGis.. Postiaadress ja koha-aadress on üldjuhul üsna sarnased.. Postiaadressides lisandub koha-aadressile sihtnumber (postiindeks).. Veel on postiaadresside hulgas aadresse, mis lõpevad postkasti numbriga.. Postkasti number, mis ei viita hooneosale, ei ole koha-aadressi osa.. Sageli tekib küsimus, miks ADS-is ei ole sihtnumbreid ega postkasti numbreid.. Eestis ei hallata sihtnumbreid riiklikult, selle kohta puudub õigusakt.. Seetõttu saab sihtnumbrite infot universaalse postiteenuse osutajalt AS-ilt Eesti Post.. Samuti võib iga postiteenuse pakkuja välja töötada oma indekseerimise süsteemi.. Kui seadustes tehakse vastavad muudatused, siis on võimalik, et ADS-is hakatakse tulevikus haldama ka posti sihtnumbrite infot.. Postisüsteemis toimivad postiaadressidena lisaks tavapärastele koha-aadressidele ka koha-aadressile (näiteks postkontori aadressile) lisatavad postkastide numbrid.. Selliseid postiteenuse spetsiifilisi aadresse ei ole kavas ADS-is haldama hakata, sest iga ettevõte või eraisik võib omalt poolt luua erinevaid teenuseid ning määrata aadresse (nimesid) sellistele objektidele, mis ei kuulu aadressisüsteemi, ja kasutada neid oma äri- või muude vajaduste katmiseks.. Loodud on tehniline dokumentatsioon (avalikult on kättesaadavad.. kontseptsioon.. 2005 ja 2007 ning.. analüüsidokument.. , mida uuendatakse arenduse käigus).. Loodud on ADS-i infosüsteemi andmebaas (aastal 2007, arendatakse pidevalt edasi).. Loodud on aadressiandmete menetlusrakendus (algse ADS-i haldamise veebirakenduse funktsionaalus on viidud menetlusrakendusse).. Loodud on avalik.. X-GIS-i kaardirakendus.. (ADS andmete väljavõtteid saab alla laadida).. Maaregister on liidestatud 2007.. aastal (katastriüksused ning haldus- ja asustusüksused).. Ehitisregister on liidestatud augustis 2008 (hooned ja hooneosad, sh korterid).. Kohanimeregister on liidestatud detsembris 2008 (kohanimed, sh liikluspinnad ja väikekohad).. On loodud X-tee teenused andmeuuenduste salvestamiseks ADS-i ja andmete väljastamiseks.. 2012 loodi.. avaliku päringurakenduse.. kaudu suuremate väljavõtete tegemise lahendus, mis võimaldab igaühel ADS-i andmeid CSV-vormingus alla laadida (andmehulk on ligikaudu 2 miljonit aadressi ja 2,6 miljonit aadressiobjekti).. ADS-i X-tee teenuste kohta saab täpsemalt lugeda.. ADS-i analüüsidokumendist.. X-tee on riigi ametlik andmevahetuskiht.. Seepärast on ka ADS-i poolt infosüsteemidele pakutavad teenused tehtud just X-tee teenustena.. Teenused on nii avaliku kui ka erasektori tarbijale tasuta.. Teenuste XML formaadis kirjeldustega on võimaik tutvuda Maa-ameti Geoportaali lehel:.. aadressiandmete süsteemi x-tee teenused.. Toimivate ADS X-tee teenuste WSDL:.. ee/schemas/xTeenused/.. Lisaks ADS-i X-tee teenustele leiab seal kirjeldused ka kõikidele teistele Maa-ameti infosüsteemidega seotud X-tee teenustele.. Andmekogu ads (stiilis RPC/ENCODED).. Aadressiobjekti andmete salvestamise teenus.. – andmeid esitavate registrite jaoks, kellel on õigus ja kohustus andmete muudatusi ADS-ile esitada (näiteks Riiklik Ehitisregister).. Aadressikomponentide kehtiva seisu väljastamise teenus (.. ADSkomponendid.. v1.. – väljastab aadressikomponentide kehtiva seisu, kuid kuna kogu klassifikaatori andmemaht on väga suur, siis algne seis on mõistlik laadida ühekordsena.. aadressiandmete süsteemi avalikus teenuses.. väljavõtete alt CSV-vormingus ja seejärel hakata andmemuudatusi alla laadima.. Seega päring on sobiv pigem üksikute klassifikaatori väärtuste kontrollimiseks, mitte kogu klassifikaatori allalaadimiseks.. Aadressikomponentide klassifikaatori muudatuste päring (.. ADSkompklassif.. – klassifikaatori väärtuste esmalaadimise järel saab selle teenuse kaudu muudatusi.. Enamik infosüsteeme teevad andmeuuenduspäringuid öösiti, muudatused ise toimuvad päeval.. Aadressiobjekti otsing (.. ADSobjotsingv2.. ).. – võimaldab otsida aadressiobjekte aadressi ja objekti andmete alusel.. Aadresside otsing komponentide alusel (.. ADSkompootsing.. Aadresside otsing teksti alusel (.. ADStekstotsing.. Aadressiobjekti muudatuste päring (.. ADSobjmuudatusedv2.. - selle teenuse kaudu saab väline infosüsteem teada, milliseid muudatusi on tehtud aadressiobjektide andmetes.. Ainult objekti aadressimuudatused saab pärida eraldi teenuse kaudu.. Aadressi muudatuste päring.. ADSaadrmuudatused.. v2.. – teenuse kaudu saab väline infosüsteem teavet aadresside lisandumisest, muutmisest ja tühistamisest ADS süsteemis etteantud vahemikus.. Logitavad sündmused lähtuvalt otseselt aadressidest.. Objekti aadresside muudatuste päring (.. ADSobjaadrmuudatused.. - teenus annab teada, milliseid muudatusi on objekti aadressides tehtud etteantud vahemikus.. Eelkõige jälgitakse objekti ja aadressi seose teket, muutmist ja kadumist.. Selliste objekti-aadressi seoste sündmuste lisaandmetena väljastatakse ka aobjekti enda sündmused, samuti objekti järgnevusinfo, aadressi komponendid ning teised sama aadressiga seoses olevate objektide andmed.. Aadressiteksti normaliseerimise teenus (.. ADSnormal.. - teenuse sisendiks on normaliseerimata aadress, väljudiks on maksimaalselt normaliseeritud aadress.. Kõikidel juhtudel ei ole võimalik aadressi normaliseerida.. Objekti ja aadressi vahelise seose muudatuste päringu (.. ADSmuudatused.. Mitteametlike andmete päring.. – võimaldab otsida mitteametlike hoonete andmeid.. Pärast 2012.. aasta veebruari kuud on kõik mitteametlikud hooned viidud ametlike hoonete hulka.. Andmekogu adsv5 (stiilis DOCUMENT/LITERAL WRAPPED).. AD.. Saadrotsing.. - teenus, mis ühendab endas nii komponentide kui ka teksti alusel otsingu teenuse.. v3.. - aadresside muudatuste teenuse uuem versioon.. - objekti aadresside muudatuste teenuse uuem versioon.. ADSobjjarglased.. - tühistatud objekti järglaste pärimise teenus.. ADSaadrjarglased.. - tühistatud aadressi järglaste pärimise teenus.. Lisainfot.. Teenused.. aadresside päring komponentide alusel (ADSkompotsing.. v1).. aadresside päring teksti alusel (ADStekstotsing.. v1).. on plaanid tulevikus sulgeda, neid teenuseid asendab teenus.. Aadresside otsing (ADSaadrotsing.. Objekti ja aadressi vahelise seose muudatuste päringu (ADSmuudatused.. soovitame asendada vastavalt vajadusele kas objekti aadresside muudatuste või aadresside muudatuste teenusega.. Teavitusteenus aadresside probleemide kohta.. ADSprobleemid.. , vanem versioon samast teenusest on.. ADSteavitused.. ) - andmete esitajatele suunatud teenus, mille kaudu ADS annab teada aadressidest, mida tuleks muuta, kuid ka andmete kasutajad saavad infot probleemsete aadresside kohta, kui on selline huvi.. Teenus teenindab hetkel ainult Riiklikku Ehitisregistrit.. Maainfosüsteem pakub paljusid X-tee teenuseid, kuid aadressiandmete seisukohast on olulisemad järgmised:.. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) kehtiv seis.. – väljastab EHAK-i kehtiva seisu, enamik andmetest on ka ADS-i teenuste kaudu saadaval, kuid on mõned erinevused;.. EHAK-i muudatused.. – kui kehtiv seis on alla laaditud, siis saab selle teenuse kaudu muudatuste andmeid;.. EHAK-i muudatuskomplektid.. – muudatuste andmed komplekteeritakse ajavahemiku järgi (kõik etteantud ajavahemikus toimunud objektide kustutamised, lisandumised ja muutmised).. Nende teenuste kaudu saab detailseid andmed EHAK-i objektide kohta, sealhulgas ringpiiri andmeid, mida ADS-i kaudu ei väljastata.. Kehtivate nimeobjektide päring.. – väljastab kehtivate kohanimeobjektide andmeid.. Kohanime kõik vasted.. – väljastab kohanimede vasteid.. Kohanime muudatuslogi päring.. – väljastab kohanimede ja kohanimeobjektide muudatuste andmeid.. Kohanimede päring tekstiliste atribuutide ja ruumifiltri põhjal.. – võimaldab pärida andmeid kohanimes sisalduva teksti ja objekti või tema tunnuspunkti ruumilise asukoha alusel.. Kohanimeregistri X-tee teenuste kohta koostatud.. spetsifikatsioon.. on kättesaadav Maa-ameti geoportaalist.. teenuste jaotisest.. Aadressiandmete süsteemis töödeldakse laekunud andmeid ja toodetakse erinevate reeglite alusel järgmisi lisaandmeid.. Aadresside.. ajaloo.. info – toodetakse andmete järgnevussuhete info nii aadressikomponentidele, aadressiobjektidele kui ka aadressidele.. Näiteks kui tänavanimi muudetakse kehtetuks ja nimetatakse uus tänav, siis uue tänava järgi määratud aadressid on vanade aadresside nn järglased.. Objektidele lisatakse ka seosed ajalooliste andmetega.. Sageli ei õnnestu seoseid tuvastada vastavuses üks ühele (1 : 1), vaid üks mitmele (1 : N) või mitu mitmele (N : M).. Objektide järgnevuse arvutamisel arvestatakse ainult ruumiliselt samas kohas olevate objektidega.. Juhul kui objektil ruumikuju puudub, siis objektide järgnevust ei leita.. probleemide.. info – näiteks kui tänavanimi muudetakse kehtetuks ja määratakse uus nimi, kuid ei muudeta maaüksuste ega hoonete koha-aadresse, siis jäävad vana tänavanimega seotud aadressid probleemseteks.. Probleemidest antakse asjaomastele isikutele teada X-tee teavitusteenuse kaudu või e-kirja teel.. Sageli suhtlevad ADS-i osakonna töötajad omavalitsustega ka telefonitsi.. Hallatakse kõigi kaheksa taseme.. komponentide klassifikaatorit,.. arvutatakse välja järgnevussuhted 1-5 taseme komponentide vahel.. Säilitatakse aadressiobjektide ja koha-aadresside ning nende muudatuste infot alates ADS-i käivitamisest 2008.. aasta jaanuaris.. Kõik järeltegevused toimuvad töövälisel ajal.. Juhul kui ühel päeval tehakse väga palju muudatusi, võivad järeltegevused kesta mitu tundi, kuid enamasti saavad arvutused tehtud ühe tunni jooksul.. aastal on valminud ADS-iga liidestumise juhend (vt lisaks peatükk:.. Juhend ise on kättesaadv lingilt:.. ja juhendi lisaks on.. ADS-iga liidestumise seosmudelid.. Lähtudes ruumiandmete seaduse § 59 lg 1 ja 2 peab andmekogu aadressiandmete süsteemi kasutamiseks liidestuma ADS-i infosüsteemiga.. Liidestama peab kõik andmekogud, kus tekivad isikute, esemete ja sündmuste vahel seosed koha-aadressidega (sh salvestatakse näiteks isikute, ettevõtete, hoonete või maaüksuste kohta aadresse).. Liidestumise kohustus puudub siis, kui andmekogus olevad aadressiandmed on ainult asutuse siseseks kasutamiseks ning ühtegi aadressikirjet süsteemist ei väljastata.. Omaette küsimus on, kas sellisel juhul on koha-aadressi salvestamine andmekogusse vajalik, ehk piisab e-posti, IP aadressi vmt salvestamisest.. Andmekogu liidestamiseks ADS-iga on üldjuhul vajalikud järgmised tegevused.. andmete võrdlemine ja alglaadimine (alates 2012.. aastast on võimalus igakuiseid väljavõtteid.. avalikus rakenduses.. alla laadida);.. olemasolevate aadressiandmete korrastamine vastavalt ADS-i nõuetele (näiteks klassifikaatoritasemete vastavuse tagamine);.. olemasolevate andmete seostamine ADS-i andmetega (klassifikaatorite väärtuste vastete otsimine ADS-i klassifikaatorite hulgast);.. süsteemi liidestamine.. X-teega.. Maa-ametilt.. X-tee teenustele ligipääsu taotlemine.. (saab pöörduda ka.. RIHA.. kaudu);.. tarkvara loomine teenuste kasutamiseks;.. andmebaasi tabelite (näiteks ADS seosandmete sh identifikaatorite) lisamnine ja kasutajatarkvara arendamine nii, et ilma seoseta aadressiandmeid juurde ei tekiks;.. vajalike aadressiandmete (sh seoste) kandmine oma andmebaasi ja nende uuendamine (ajakohasena hoidmine) või iga kord vajaliku päringu tegemine ADS-ist.. Liidestumise võimalikud variandid: otsene ja kaudne.. Kui andmekogusse lisatakse uusi aadressiandmeid inimeste ütluste või esitatud dokumentide alusel, siis on vaja liidestuda ADS-iga otse.. Otseliidestumiseks.. tuleb andmekogu pidajal teostada andmekogus järgmised tegevused:.. andmekogus aktuaalses kasutuses olevad koha-aadressid viiakse vastavusse ADS-i infosüsteemi koha-aadressi struktuurielementide klassifikaatoriga ning edaspidi kasutatakse aadresside töötlemisel kehtivat klassifikaatorit;.. andmekogus olemasolevad koha-aadressid seostatakse ADS-i infosüsteemi poolt peetava koha-aadressi unikaalse tehnilise identifikaatoriga (ADR ID) või aadressiobjekti identifikaatoriga (ADS OID) ning edaspidi tagatakse ADS-is toimuvate muudatuste kajastumise liidestunud andmekogus;.. kui peale liidestumist toimub andmekogus olevates aadressiandmetes muudatusi, siis tagatakse andmete sünkroonsus ADS-i infosüsteemiga ja kui muutuvad andmed ADS-is, siis kajastatakse vastavaid muudatusi liidestunud andmekogus.. Kaudse liidestumise.. jaoks peavad andmekogul olema täidetud järgmised tingimused:.. andmekogus ei teki isikute, esemete ja sündmuste vahel uusi seosed koha-aadressidega;.. eelnimetatud seosed koos koha-aadressidega võetakse üle mõnest teisest andmekogust, mis on ADS-iga juba otse liidestunud.. Sealhulgas peavad ülevõetud koha-aadressid olema juba ADS-i infosüsteemi identifikaatoritega seostatud.. Kui kasutatakse kaudset liidestumist, siis peab andmekogu pidaja tagama andmete sünkroonsuse ADS-i infosüsteemiga läbi muudatuste jälgimise vastavast otseliidestunud andmekogust ning looma lisaks kontrollpäringute võimaluse läbi X-tee teenuste otse ADS-i infosüsteemist.. Kui näiteks Rahvastikuregister registreerib isikule elukoha, siis sellega luuakse seos isiku ja aadressi vahel.. Vajalik on otseliidestumine ADS-iga.. Kui mõni teine register või andmekogu tahab kasutada isiku andmeid ja tema aadressi, mis pärinevad Rahvastikuregistrist ja sealjuures ei muudeta aadressi ega seostata isikut uute aadressidega, siis ei looda uusi seoseid ning andmekogul piisab kaudsest liidestumisest.. Teisisõnu kasutab andmekogu ADS-i andmeid läbi ADS-iga liidestunud Rahvastikuregistri.. Kui aga andmekogu võtab isiku andmed Rahvastikuregistrist ja.. lisab juurde teise kontaktaadressi.. (näiteks lisaks elukoha aadressile veel töökoha või muu kontaktaadressi), siis on tegemist isiku ja aadressi vahel uue seose loomisega.. Seega ei kasutata enam ainult neid andmeid, mida Rahvastikuregistrist saadi.. Sellisel juhul on.. vajalik otseliidestumine.. Kui andmekogu ei ole veel X-teega liidestunud,.. siis X-teega liidestumise kohta saab infot Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehelt:.. ria.. ee/x-tee/.. Liituja saab esmast teavet riigi registrite, andmekogude ja infosüsteemide kohta aadressilt.. https://riha.. eesti.. ADS-i infosüsteemiga liidestumise juhend koostati Maa-ameti tellimusel, sellega alustati 2012.. aasta lõpus ning esimese versiooniga saadi valmis 2013.. aasta märtsis.. Liidestumise juhendi eesmärk ja missioon.. Nagu iga standardiseerimise on ka aadressi standardiseerimise eesmärk muuta aadressi mõiste eri osapooltele üheselt arusaadavaks, luua eeldus aadressiandmete sarnaseks töötlemiseks ja muuta odavamaks süsteemide vaheliste liideste ehitus.. Siinkohal võib kõneleda ka süsteemide vaheliste liideste loomise vältimatu eeltingimusena ADS standardi rakendamist, sest erinevad koha-aadressi käsitlused võivad tekitada süsteemide vahelises suhtluses ületamatuid probleeme.. Eestis on hinnanguliselt 160 riiklikult või omavalitsuste poolt hallatavat olulist infosüsteemi, millest enamusel (RIA hinnangul vähemalt 100) on pistmist aadressiandmetega.. Liidestumise juhendi koostamise ajaks oli ADS standardi kasutusele võtnud vähem kui 10 infosüsteemi.. Eesmärk on ADS standardi kasutust ja ADS kesksüsteemiga liidestamise osakaalu oluliselt laiendada ja lähiaastatel ADS-i kasutavate infosüsteemide arvu vähemalt viiekordistada.. Juhend annab ülevaate ADS tarbimise tasemetest: sõltuvalt süsteemide vajadustest saab liidestumist liigitada erinevatele tasemetele (kaudne liidestumine ning otseliidestumisel kerg- ja täisbaasiline liidestumine).. Juhendis on kirjeldatud ADS liidestumise tüüpilised lähteolukorrad ja andmemudelite tüüplahendused.. Samuti on kirjeldatud kasutajaliidese tüüplahendusi ning andmeuuendamise protsesse.. ADS-i andmed ja teenused on nii era- kui ka avalikule sektorile.. tasuta.. kättesaadavad.. ADS-i.. X-tee teenustele.. ligipääsu saab taotleda Maa-ametilt näiteks e-kirja teel või RIHA kaudu.. X-tee teenuste.. kasutamise taotluses tuleb esitada järgmised andmed:.. juriidilise isiku ametlik nimi;.. juriidilise isiku registrikood;.. kontaktisiku nimi;.. kontaktisiku telefoninumber ja meiliaadress;.. kas soovitakse liidestuda arendus-, test- või toodangukeskkonnaga;.. milliseid teenuseid soovitakse kasutada.. ADS-i X-tee teenuste kohta saab lisainfot Maa-ameti geoportaalist.. ee/est/Teenused/X-tee-teenused/ADS-X-tee-teenused-p266.. ADS-i tehniline kirjeldus (spetsifikatsioon), kus on täpsem info ka X-tee teenuste kohta, on aadressil:.. ee/docs/aadress/ADS_spetsifikatsioon_2014.. pdf?t=20140116115406.. Kõikide Maa-ameti poolt X-teel pakutavate teenuste skeemid on aadressil:.. Maa-ameti X-tee teenustes kasutatavad klassifikaatorid on kättesaadavad aadressil:.. ee/schemas/xTeenused/maa_klassifikaatorid.. xsd.. Kui soovite ADS-ist andmete väljavõtteid.. suuremas mahus.. , siis ei ole neid otstarbekas üritada alla laadida X-tee kaudu.. X-teelt saab ühele päringule kuni 100 päringuvastust.. Suuremate väljavõtete tegemiseks on loodud.. ADS-i avaliku päringu rakenduse.. väljavõtete menüü.. Täiendava info saamiseks soovitame pöörduda aadressiandmete osakonna töötajate poole või.. Maa-ameti.. aadressil..

    Original link path: /?id=0
    Open archive

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Descriptive info: Avaleht.. Järgmine..

    Original link path: /?id=724
    Open archive

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Descriptive info: Eelmine..

    Original link path: /?id=725
    Open archive

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Original link path: /?id=726
    (No additional info available in detailed archive for this subpage)

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Original link path: /?id=727
    (No additional info available in detailed archive for this subpage)

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Original link path: /?id=728
    (No additional info available in detailed archive for this subpage)

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Original link path: /?id=729
    (No additional info available in detailed archive for this subpage)

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Original link path: /?id=730
    (No additional info available in detailed archive for this subpage)

  • Title: Aadressiandmete käsiraamat - Hästi määratud koha-aadress viib kohale
    Original link path: /?id=731
    (No additional info available in detailed archive for this subpage)


  • Archived pages: 239